osad? Põhjenda! IV ARTEMIS (DIANA) OLI TIHTI KA ÜLIMALT JULM Tagasihoidlikumalt veetis oma päevi Apolloni kaksikõde neitsilik jahi- ja loodusjumalanna Artemis. Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs, nool ja oda käes, saatjaiks hirv ja nümfid. Tema kaksikvend oli Apollon, nende vanemateks Zeus ja titaanide tütar Leto. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuval Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kõik, kes keeldusid Letole varjupaika andmast, muudeti konnadeks. NB! Suurenda pilte! Leochares (?). Versailles' Diana. Louvre, Pariis Leochares (?). Belvedere Apollon. Vatikani muuseum, Rooma Leto kaksikutega. Purskkaev Versailles' lossipargis
Nende ühised lapsed on Hephaistos ja Ares. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, ta kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. 3.Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja
Tantalos sai aru, et jumalad on kõiketeadjad. Kuid Zeus enam ei halastanud. Tantalos peab igavesti piina tundma, sest allilmas ei saanud ta juua, süüa ja tema peakohal oli suur kivi, mille tõttu ta pidi tundma ka surmahirmu. Niobe Tegelased: Niobe, Leto, Apollon, Artemis, Amphion Niobe oli Teeba upsakas kuninganna kellel oli kõik olemas. Ta ei pidanud lugu jumalatest. Kord hakkasid teebalannad palvetama ja ohvreid tooma Artemisele ja Apollonile ning nende emale Letole, kuid siis kiirustas nende sekka Niobe ja hakkas nendega pahandama. Ta heitis neile ette seda, et nad ohverdavad jumalatele, keda nad pole näinud. Leto saatis maale oma poja ja tütre ning käskis neil tappa Niobe seitse poega. Kuninganna pojad harjutasid maadlust, kuid Apollon tappis nad oma surmavate nooltega järjest. Niobe mees kuningas Amphion tappis end suurest kurvastusest poegade pärast. Niobe hakkas sarjama Letot ning jumalanna saatis maale oma tütre, kes tappis Niobe seitse tütart
lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee. Apollon ja Artemis Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud. Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi. Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja,kellele allusid muusad.tema sümboliteks olid vibu ja nool, lüüra. Ühe legendi järgi tappis Apollon Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas.Selle koha peale ehitas ta oma pühamu,kus kus preestitar Pythia teenis
Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa saar pidama jäi. Artemis oli lastest vanem ja sündis kergelt, kuid Apolloni sünnitus oli valuline ja kestis eri andmetel ühest üheksa ööpäevani, sest Hera keelas vahepeal sünnitusjumalannal Eileithyial Letot aidata. Kui Apollon oli suureks kasvanud, siis tappis ta Pythoni.
k. võitlus II ZEUSI SUHETEST SUREMATUTE JA SURELIKEGA Zeus pettis oma naist Herat nii surematute kui surelikega. Sellega tõi kreeklaste taevataat kaasa palju pahandust neile, keda ta oma armastusega. Hera oli erakordselt armukade ja kimbutas kõiki oma mehe lemmikuid. Tuntud on Zeusi armulugu titaanide tütre LETOga. Armukade Hera jälitas Letot, andmata talle kuskil asu. Pärimuse kohaselt keeldusid kõik kohad Letole varjupaika andmast, kartes võimsa Hera kättemaksu. Lõpuks leidis Leto varjupaiga ujuva Delose saarel ning sünnitas seal palmi all kaksikud - tulevase valguse- ja päikesejumala Apolloni ning jahi- ja loodusjumalanna Artemise. Tänutäheks sai Delos Zeusilt kindla asupaiga ja viljaka maapinna. Kui Leto lastega õnnelikult maha sai, jätkas Hera endiselt tema jälitamist. Jõudnud Lüükiasse (Väike-Aasia), soovis janune Leto tiigist vett juua, kuid kohalikud talupojad kargasid tiiki ja
Ta vihkas sõdu, aga kui oli vaja inimesi kaitsta, ei kahelnud ta hetkekski. Teda on kujutadud enamasti esemetega, mis on sõjas vajalikud: kiivri, kilbi, oda ja aigisega. Apollon (Apollo) Apollon oli Zeusi ja Leto poeg. Leto ootas Zeusilt last ja sellest sai teada armukade Hera. Hera andis ülivihasena käsu, et mitte ükski maa ei tohi Letole varjupaika pakkuda. Nii siis eksleski Leto mitu kud 6 ringi, otsides paika, kus laps ilmale tuua. Lõpuks otsustas ta põgeneda kõledale ja viljatule saarele, millest hiljem sai Kreeka üks kuulsamatest saartest. Seal tõi ta ilmale kaksikud: Apolloni ja Artemise. Apolloni lapsepõlv oli ainult paari päeva pikkune, tänu nektarile ja ambroosiale
annaabi.ee 
