Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja polaarjää sulamine, merevee taseme tõus, taimede varasem õitsemine, kevade varasem saabumine, liikide levila nihkumine ja populatsioonide arvukuse vähenemine (ENVIR. 2009). 2.3. Loodusressursside ülekasutamine Ületarbimine on toimunud juba alates 1980. aastatest ning olukord muutub järjest hullemaks. Hetkel on maismaast 40% kaetud põllu- ja karjamaaga, neile lisanduvad veel teed, asulad, kaevandused jne. Inimeste toit ja kiudaine toodang moodustab u 20% maismaa taimede toodetavast. Veekogudest püütakse välja äärmiselt suur hulk sealset toodangut (merest 8% ja mageveest 60%) Rannikumeres ja jõesuudmetes on ületarbitud 91% varem olulistest liikidest.
Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune lipiidikiht kaitseb keha mahajahtumise ees ja annab kehale vormid. Samuti moodustavad lipiidid siseorganite ümber kaitsva kihi. Lipiidide kaudu saavad rasvlahustuvad vitamiinid kehale omastavaks. Lipiidid on olulised närvirakkude signaali ülekannetes. Toidusüsivesikud katavad inimese päevasest toiduenergaiast suurima osa. Süsivesikuid tuleks tarbida nii, et need annaksid 50-60% päevasest koguenergi...
põhjustab psüühika- ja käitumishäireid. Alkohol kahjustab nii aju kui ka organismi ning võib tekitada depressiooni. Sünnipäevadel ning tähtsamatel puhkudel on traditsiooniks pitside kokku löömine ja kellegi terviseks alkoholi võtmine. Kui seda teha mõõdukalt ja harva, siis ei kahjusta see meie tervist väga hullusti. Kuid eestlased ei oska nii öelda mõistuse piires juua. Tihti hinnatakse oma võimeid üle ning juuakse nii palju, et keha enam ei kanna, tekib ületarbimine ning see muutub tervisele ohtlikuks. Ma usun, et enamik noori ei kujuta endale ettegi, kui kahjulik võib olla kangema kraami tarvitamine. Pidudel on tavaks alkoholi pruukida ning kuna see tõstab meeleolu, siis on vägev pidu garanteeritud. Noorte puhul võib ka see mängida tähtsat rolli, et nad joovad, et muutuda julgemateks, avatumateks, et seltskonnas kaasa lüüa. Üks tarvitamise eesmärkidest on kindlasti kurbuse vähedamine ning murede unustamine mingiks hetkeks.
internetiavarustesse, sest seal on suured kokkuhoiuvõimalused ning samas info edastamine ja asjaajamine on palju lihtsam. Positiivseks küljeks on ka see, et üleilmastumisega kaasneb riikidevaheline majanduslik koostöö. See tähendab Eesti jaoks seda, et teda kaasatakse palju rohkem igale poole majanduslikele aruteludele ja tulevikuplaanidesse ning arvestatakse ka Eesti huvidega. Globaliseerumisega kaasneb ka palju erinevaid probleeme. Üheks neist on suur ületarbimine, mille toob kaasa majanduse tõus. Arenenud maade inimestel on tekkinud piisavalt raha, et endale rohkem lubada ja ettevõtted muudkui toodavad, isegi seda, mida inimene tegelikult ei vaja. Tänapäeval võib poest ju endale osta ükskõik mida, poeletid on alati kaupa täis. Kogu selle kauba tootmiseks raisatakse aga väga palju taastumatuid loodusressursse. Põllumajandusfirmad väetavad maad üle ja muudavad nad sedasi kasutuskõlbmatuteks
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides. Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
annaabi.ee 
