Haiguse determinandid ja epidemiloogiline triaad Ükskõik milline tegur Vastuvõtlikus võib olla liigitatud vanuse, soo kui ka liigi järgi Nakkuslikkus ei ole sama, mis inkubatsiooniperiood. Loom pole kohe pärast nakatumist nakkuslik (parasiitidel prepatentaeg) Keskkonnategurid: Abiootilised ja biootilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid Patogeensus- kas on võimeline põhjustama kliinilist haigust. Virulentsus- Kui haiget haigestumist suudab põhjustada. Hinnatakse letaalsusega. Kontagioossus- mõõtühikuks nakkav doos (nt bakterite puhul nt 1000, siberi katk-1) Nakkavuse määr sõltub perioodist. Stabiilsus näitab kui hästi suudab haigustekitaja ellu jääda. (Väliskeskkonna vältimine, “kiirelt sisse-välja” jne). Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega. Infektsioon ei ole haigus. Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist.
rasked jääknähud 20% (kuulmishäired). Võib levida KNS-i pärast baktereemiat, kõrva- või siinuste infektsioonhaigusi, peatraumat (subarahnoidaalruumi ja ninaneelu seose tekkimisel). Vastsündinutel harv, peamine lastel ja täiskasvanutel. Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste serotüüpide, näiteks serotüüp 3, korral. Sinusiit, otiit
toodavad toksiini. Tekib punetus, sellest mädavill, mis haavandub ja kattub musta koorikuga. Villi ümber tekib tugev turse. Ravi puudumisel läheb haigus üle sepsiseks. Kui ei ravita, on suremus 20%. Valikravimiks penitsilliin. Kui aga süüakse haigete loomade halvasti küpsetatud liha, siis areneb välja haiguse soolevorm. Seda esineb inimestel väga harva. Spooride sissehingamisel areneb välja haiguse kopsuvorm, mis on kõrge letaalsusega. Spoorid satuvad kopsu, kopsu makrofaagid fagotsüteerivad nad ja kannavad lümfisõlmedesse, kus nad idanevad ja toodavad toksiini. Lümfiteede kaudu saavad sattuda verre ja tekib sepsis. Siberi katku kopsuvorm on villasorteerijate haigus. Esineb rohkem arengumaades: Iraanis, Türgis, Pakistanis. Arenenud riikidesse levivad saastunud villaga ja nahkadega. Ka Eestis on siberi katku olnud. Viimane inimese haigestumine registreeriti 1968 a.
hingamisteid ahendada ja õhuliikumist tõkestada. See protsess kestab aga enamasti mõnda aega (tunde). Suurenev õhupuudus ja vilin sissehingamisel (vilistav sissehingamine e striidor) on kindlad hoiatusmärgid kasvavast ohust elule. Inhalatsioonitrauma kahtluse korral tuleb püüda teha kiire intubatsioon. Võimalik on ka kombineeritud vigastus, s.t termiline ja toksiline. Termilis-keemilised kahjustused on äärmiselt suure letaalsusega (lennuõnnetused, kütuseladude plahvatused, liiklusavariid ohtlikke aineid vedavate tsisternidega jne). Kombineeritud vigastus Kombineeritud vigastusest räägitakse siis, kui peale kehapinna põlemise esinevad veel teised vigastused, nagu näiteks luumurd. Pärast esmase meditsiinilise abi andmist on primaarse tähtsusega täiendava vigastuse kirurgiline ravi enne põletuse plastilist-kirurgilist ravi. Seda tuleb sihthaigla valimisel silmas pidada. 576 Kompartmentsündroom
annaabi.ee 
