Ukuaru Film ukuaru räägib noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Filmi peategelane on Minna. Minna on kena ja hakkaja, kes palke koorides jääb silma Keldriaugu peremehele. Keldriaugu peremees läks Minnale kosja. Leskmehest kosilase üle ei rõõmusta õieti ei Minna vanemad ega ka Minna ise, kuid töölistüdrukust suurtalu perenaiseks tõusta on haruldane võimalus pääseda lihttööst ja saada suure talu perenaiseks. Minnale meeldib tegelikult Aksel, kuid Aksel on puupaljas nagu Minnagi, pole oma lõõtsa tagant poetanud ühtki sõna, mida võiks tundeavalduseks pidada. Alles siis, kui neiu on kihlasõrmuse vastu võtnud, tunnistab Aksel, et on juba kaks aastat temale mänginud. Minna teeb valiku
mainet kahjustavad. Kui diakoni poeg kooli lõpetas, kutsuti majja külalised ning hoobeldi nende ees poja saavutustega. Kõik rääkisid tema hiilgavast tulevikust kuni välja ilmus seminaristi poeg. Muusikat kuuldes, hakkas ta külaliste ees tantsima, kuid see vihastas seminaristi niivõrd, et ta käskis vanematel köögitüdruk sealt koos oma pojaga tänavale kihutada. Novell ,,Kaunitar" on lugu näotust leskmehest, kes abiellub kauni ning toimeka naisega. Nende abielu ei ole õnnelik. Tegemist on kahe väga erineva karakteriga. Eelõige on aga kannatajaks mehe poeg eelnevast abielus. Kaunitar hakkab vaikselt teda vihkama ning eirama. Ta pannakse elama külaliste tuppa ning tasapisi võõrandub ta ka isast. Mees kardab oma kaunitarist ilma jääda ning käitub vastavalt sellele, kuidas naisele meelepärasem on.Lõbus ning rõõmsameelne poiss sulgub enesesse ning eraldub täielikult maailmast
1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik ,,Proua Dalloway", esindusteos ,,Tuletorni juurde", sisemonoloogid, teadvuse vool ,,Lained", ühiskondlik-filosoofiline ,,Aastad". ,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud. Valgustab tegelasi endi kui teiste tegelaste sisekõnedega. Mrs Ramsay on sümbolisarnane üldistus, ideaal: eluterve loomulikkus,mõistvus, tarkus, headus, suuremeelsus, sisemine elu. Lily on peamine kõrvaltvaatleja. Laste areng mälestustena. II peatükk (,,aeg möödub") kümmekond aastat möödunud. I maailmasõda
igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid, kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . . Väljaspool "Kaheksat intermeediumi" on Cervantesele omistatavatest lühinäidenditest kõnekoomika ja vaimuterava dialoogi oivaliseks näiteks "Lobisejad" . Inimveidruste ja terav meelsuste kirev loetelu on intermeedium "Hädaliste hospidal" ."Sevilla vangla", mille puhul võib mõistagi otsida autobiograafilisi taustu, kujutab poomissurma
igapäevaseid elustseene on tavaliselt enamgi hinnatud kui Cervantese "pärisnäidendeid". Cervantese huumor on heasoovlik, ka tema iroonia ei ole kunagi tige. Õige mitmes intermeediumis peegeldub keskmisest madalam elusfäär: kupeldajad, prostituudid, kelmid ja seiklejad; mõned meenutavad Boccaccio novellide atmosfääri. Suhted abielu "sees" ja "väljaspool" moodustavad temaatilise keskme. Tsüklisse "Kaheksa intermeediumi" kuuluvad järgmised: "Lahutuskohtunik", "Leskmehest kupeldaja, nimega Trampago, "Alkaldivalimine Daganzos", "Hoolas vaht" , "Valebiskaialane" , "Imemaal", "Salamanca koobas" ja "Armukade vanamees" . Algupäraseimad ei ole arvatavasti siiski abieluteemalised palad, vaid just need üksikud, kus kujund privaatelu pinnalt väljub. "Imemaali" allikad on folklooris, kuid ei tea täpselt, kus. Cervantese loomingus kohtab tihtipeale satiiriliskriitilisi
annaabi.ee 
