algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a
algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a
meistriks. Ületanud Eesti rekordit 11 korral, sh. 1 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas vabaujumine 50m 26,51 ja 100m 55,84 (2001), 200m 2.02,56 (1999), 400m 4.22,32 (2001) ning 100m kompleksi 1.05,26 (2001); 50-m ujulas vabaujumine 50m 26,91 ja 100m 56,46 (2001) ning 200m 2.03,28 (2000). Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Ema Tatjana P. (28. X 1957 Donetsk, Ukraina) on aastast 1982 Kohtla-Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener; lõpetas 1992 a. Leningradis Lesgafti-nim. KKI. Isa Valentin P. (29. IV Kramatorsk, Ukraina), ujuja ja ujumistreener, kuulunud Nõuk. Liidu koondisesse; aastast 1982 Kohtla Järve "Kalevi" spordikooli ujumistreener. Veiko Siimar Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht (aeg:1.04,6) EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises. Kuulus 1961 a. ja 1962 a
Maailma: Ala Tulemus Aeg 1500 11 09 1993 3:50.46 m Yunxia Qu . Naiste maailmarekordiks on 3.50,46 (püstitatud 11. septembril 1993) ning see kuulub hiinlannale Qu Yunxia'le. Euroopa: Ala Tulemus Aeg 1500 13.08.80 3.52,47 m Tatjana Kazankina. On kergejõustiklane ning Euroopa rekordi valdaja. Praegu Ta on Euroopa ühe suurema, Pjotr Lesgafti nimelise ülikooli massispordi kateedri asejuhataja ja Peterburi olümpiaveteranide õiguste eest võitleja. Eesti: Ala Tulemus Aeg 1500 1981 4.14,05 m Ille Kukk. kergejõustiklane.Eesti meistriks, võitnud 17 (sh 4 sisemvtel) hõbedat ja 8 (3) pronksi.Eesti rekordit: 1500 m 4.14,05, 3000 m 9.38,2 8.55,75, 5000 m 15.30,84 ja 10 000 m 33.30,61. 1978 jooksis 4 × 800 m
algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. Kolm aastat hiljem 1919.a, sügisel, juba Eesti omariikluse ajal, tuli järele Tallinna I Reaalkool, kus õpetust jagas sealne võimlemisõpetaja Voldemar ResevResel, kes mänguga oli samuti St. Peterburgis tutvunud. Sel õppeaastal 1919-20.a
annaabi.ee 
