Iga pool igatses taga teist poolt, millest ta oli ära lõigatud - nii tekkis armastus, mida inimolendite seas varem ei olnud. Kui pooled jälle kokku said, embasid nad teineteist ja üritasid kokku kasvada. Zeus viis inimeste suguelundid keha teisele küljele, et inimesed saaksid teineteist emmates uusi inimesi sigitada. Sellest ajast on inimene alati otsinud oma teist poolt. Mõlemasoolise olendi üheks pooleks olevad mehed armastavad naisi. Naissoost olendi pooled on lesbilised. Meessoost olendi pooled armastavad noorukina mehi ja mehena noorukeid. Nemad on parimad, sest nad on kõige mehelikumad. Armastus on seega terviku ihaldamine ja püüdlus selle poole. Pärast Aristophanest kõneleb Agathon, kelle kõne on eelviimane ja pärast teda peaks kokkulepitud järjekorrale vastavalt kõnelema veel Sokrates. Kõik pidulised on Agathoni kõnest vaimustatud ja leiavad, et see oli armastuse kiidukõnede absoluutne tipp. Kõnelema peab hakkama Sokrates
Baudelaire ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus ,,Kurjad lilled". Lesbism Michel Butori järgi on androgüünne luuletaja Baudelaire jaoks enne raamatu avamist lesbiline, sest ta ei ole veel tõestanud oma mehelikku tahet. Baudelaire kaasaegsel Prantsusmaal oli lesbiline homoseksualism moraalselt eriti põlu all. ,,Kurjade lillede" pealkirjavariant oli ,,Lesbilised". Baudelaire jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne. Narkootikumid Baudelaire arvates oli hasis ja oopium ,,isiksuse mitmekordistamise vahend". Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus ,,Kunstlikud paradiisid". Prostitutsioon Baudelaire võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab
B ilumõiste on lõhestatud, sisaldades ühteaegu nii absoluutset, muutumatut, igavikulist kui ka relatiivset, juhuslikku, ajutist. Nt luuletus ,,Kurjad lilled". Lesbism Michel Butori järgi on androgüünne luuletaja B jaoks enne raamatu avamist lesbiline, sest ta ei ole veel tõestanud oma mehelikku tahet. B kaasaegsel Prantsusmaal oli lesbiline homoseksualism moraalselt eriti põlu all. ,,Kurjade lillede" pealkirjavariant oli ,,Lesbilised". B jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne. Narkootikumid- B arvates oli hasis ja oopium ,,isiksuse mitmekordistamise vahend". Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus ,,Kunstlikud paradiisid". Prostitutsioon- B võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu
Iga poolik igatses taga oma teist poolt, millest oli ära lõigatud - nii tekkis armastus, mida inimeste seas enne polnud. Kui pooled said taas kokku, siis embasid teineteist ja üritasid kokku kasvada. Zeus viis suguelundid keha teisele küljele, nii et mõned inimesed said teineteist emmates uusi inimesi sigitada. Sellest ajast on inimene alati otsinud oma teist poolt. Mõlemasoolise olendi (varem kesksooline) üheks pooleks olevad mehed armastavad naisi. Naisolendi pooled on lesbilised. Meesolendi pooled armastavad noorena mehi ja mehena noormehi (homod on parimad, sest nad on mehelikemad). Armastus on terviku ihaldamine ja püüdlus selle poole. Kõik on Agathoni kõnest vaimustatud ja leiavad, et see oli armastuse kiidukõnede tipp. Agathon: Eros on noorim jumal (sest Eros ise vihkab vanadust), kuidas armastus on täiuslik. Sokrates: parandab Agathoni, rõhutades, et armastus ei saa ise olla täiuslik, sest siis ei hakataks armastust tundes kuhugi
annaabi.ee 
