(reference base). Eestis esinevad järgmised reference base'd: Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad, väga tugevasti kultuuristatud aiamullad). Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi, liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm (meil paepealsed mullad, osa rähkmuldi). Fluvisols - veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad (lammi- ja rannikumullad). Gleysols - gleimullad (meil rähksed kuni leetjad, ka küllastunud ja küllastumata gleimullad. Leetunud- ja leede-gleimullad siia ei kuulu. Podzols - mullad kus esineb tugev leetumine, lõimiseks liiv (meil leedemullad ja osa leetunud muldi).
Klimaatilisi parameetreid (sademed, temp) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjuvate tunnustega(nt kivisus).Kõige üldisem muldade jaotus koosneb 30 ühikust.Eestis esinevad järgmised reference basd:1)histosols-turvasmullad vähemalt 50 cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols- tugevate inimjõu tunnustega mullad,linnamullad,karjäär-,deluviaal-,väga tugevasti kultuuristatud aiamullad. 3)leptosols-massiivse kivimi(graniit, paekivi, liivakivi) peal olevad mullad,kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm,meil papealsed mullad,osad rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad.5)gleysols-gleimullad,meil rähksed kuni leetjad,ka küllastunud ja küllastumata gleimullad.6)podzols-mullad kus esineb tugev leetumine,lõimiseks liiv ,meil leedmullad ja osa leetunud muldi.7)albeluvisols-mullad kus esineb valge või
d- deluviaalne (peale uhutud) a- alluviaalne (kihiline ehitus) k(p) - mullaharimisel segatud horisont B?; B??; B??? - prime, secund, terts (allhorisondi tähis) Mullaprofiilivalemid: O2-A-C; A-D; O1-AO-G; ? Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 - +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne. Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO - Leptosols (leptos - õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) FAO - Rendzic Leptosols Väljakujunenud alla 30 cm tüsedusel paasi katval materjalil
Lähtekivimi järgi jaotatakse 2 alltüüpi: Mullakihi tüseduse järgi: 1. Paepealsed rendsiinad Kh: mullad massiivsel pael või niisugusel paasi katval Väga õhukesed Kh´ A <10 cm A-D murendmaterjalil, milla kiht on õhem kui 30 cm. Õhukesed Kh´´ A 1020 cm A-D; A-AD-D; A-AC-D Rendzic Leptosols (WRB), Lithic Rendolls, Lithic Udorthents (ST) Keskmise sügavusega Kh´´´ A 2030 cm A-ABm-D; A-AC-D; A-AD-D; A-C-D 2. Rähksed rendsiinad K: karbonaatsed mullad valkjashallil moreenil, veerismoreenil, Põllumajanduses üles haritud üksnes Kh´´´ fluvioglatsiaalsetel karbonaatsetel setetel. Põrandpaas asub sügavamal kui 30 cm Ülejäänud loometsad, kadastikud
5. Anaeroobsetest tingimustest mõjustatud horisondid Ülaveelise ja põhjaveelise horisondi vahet tähistatakse kriipsuga tähisel vastavalt kas ülal või all 6. Liithorisondid ehk komplekshorisondid Reaktsiooni tähistamine lõimisevalemis miinusmärkidega: · pH 5,1- 5,5; = pH 4,5 - 5,0; pH < 4,5 ilma kriipsuta pH 5,5 +märgiga tähistatakse siis kui toimub kihisemine 10% soolalahusega ehk on karbonaatne. Karbonaatmullad ehk rendsiinad FAO Leptosols (leptos õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel.
annaabi.ee 
