resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Leepra Leepra ehk pidalitõbi on kõiki elundeid ja elundisüsteeme tabav krooniline nakkushaigus. Eestisse tõid leepra sisserändajad 11.-13. sajandil. Kasutati koduseid ravivõtted - sageli kasutati raviks mudavanne, mida võisid koos võtta nii leeprahaiged kui ka need, kes olid leeprast veel puutumata, seades end niimoodi nakatumisohtu. Leprosoorium tegutses 42 aastat ning selle likvideerimisega 1946. aastal kuulutati ka pidalitõve levik Saaremaal võidetuks. Materjalid http://cmsimple.e-ope.ee/mikrobioloogia_ajalugu/?Sissej uhatus http://horisont.ee/node/19 http://et.wikipedia.org/wiki/Tuberkuloos http://et.wikipedia.org/wiki/Gripp http://et.wikipedia.org/wiki/Koolera http://eestiarst.ee/static/files/047/taidega_levivad_nakku shaigused_eestis.pdf http://eestiarst
Keiser Romanos I lubas iga päev oma lauas einestada kolmel vaesel ja kinkis igaühele kuldraha. Headtegeva Neitsi Klooster pakkus vaestele rändajatele või haigetele peavarju. Iga päev jagati kloostri väraval munkade söömalauast järelejäänud palasid või pidupäevadel ja mälestupäevadel kindlaid leiva- ja veinikoguseid. Asutati suurejooneline hoolduskeskus, kuhu kuulusid orbudekodu, vaestevarjupaik ja leprosoorium ning mille etteotsa seati orbude toitja. Keiser pidi pesema 12 vaese jalgu, kes saavad kõige pealt kingiks riided ja siis veel kolm kuldmünti- see zest on kindlalt Kristuse jäljendamine. Talupoeg Suurem osa bütsantlasi elas maapiirkondades. Talupoegi peeti peamisteks maksumaksjateks, kes toetavad riiki ja selle sõjamasinat. Talupoja kohta kasutati üldmõistet maaharija. Kivise mulla ülekaalu, veenappuse ja soojade suvede tõttu olid põllud üsna väikesed.
Millal algas avatud Naised said sealt peavarju ja mida seal tehti? rahukohtud? meeleparandust. Pühavaimu seek Tallinnas aastast 19. juunil 1925. aasta vastuvõetud 1334, Jaani seek (Püha Johannese hoolekanne sätestas. Kogu sotsiaal- leprosoorium) aastast 1237 ja tervishoiukorraldus hakkas 44. Kes vastutas Tallinnas, seekidest said inimesed toimuma hoolekandeseaduse, hoolekande korraldamise eest rahvatervise seaduse ja vastavate ENSV-s? peavarju ja tasuta toitu. määruste alusel. Ministeeriumisse Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda.
nakkusahiguste vastaste meetmete rakendamine, kohtumeditsiinilised protseduurid; järelevalve haiglate, apteekide, vaestemajade, vanglate jt asutuste sanitaarolukorra üle, kuid ka nt ilmavaatlused. 19. sajandil asutati selge sihiga ka rõugepanemise ja koolerakomiteesid. 1802 Tartus taasavatakse ülikool (1804 polikliinik Tartus ja ülikooli sisehaiguste kliinik, 1805 ülikooli haavakliinik, 1806 sünnitusabi kliinik) 1809 Kuressaare haigla 1891 Muuli leprosoorium 1897 Jämejala vaimuhaigete varjupaik Vabadussõjas tekkinud Eesti Vabariik sai ajaloolt päranduseks rahvusvahelise teadus- ja hariduskeskuse Tartu Ülikooli. Ülikooli arstiteaduskond oli ilmselt üks neid institutsioone, mille uutele oludele ümberkorraldamisele pidi noor riik suurt energiat kulutama. Oldi olukorras, kus TÜ Arstiteaduskonna suuruse, ajaloo ja ambitsioonide kõrval olid ülejäänud
annaabi.ee 
