leplikkus (mis?) leplikkusel (millel?) leplikkuse (mille?) leplikkuselt (millelt?) leplikkust (mida?) leplikkuseks (milleks?) leplikkusse (millesse?) leplikkuseni (milleni?) leplikkuses (milles?) leplikkusena (millena?) leplikkusest (millest?) leplikkuseta (milleta?) leplikkusele (millele?) leplikkusega (millega?) EKSAMIKS I. Tõmba valesti kirjutatud sõnale joon alla ja kirjuta sõna iga lause järele õigesti (võõrsõnad!) II. Täida tabel (Kui ei saa moodustada i- ülivõrret, moodusta kõige- ülivõrre) III. Moodusta laused, mille verb oleks järgmises vormis IV. Leia etteantud tähega antonüüm V. Leia kahe sõna kokkulangev vorm (homonüümid) VI. Kirjuta õigesti (suur ja väike algustäht) VII. Vajadusel ühenda sõnad (kokku- ja lahkukirjutamine) VIII
antibakteriaalne, viirusevastane, rasestumisvastane ja rahustav. Puu on Sindhi provintsis väga levinud ning on provintsi ametlikuks puuks. Kasvatamine. Sirelmeelia on vee suhtes äärmiselt vähenõudlik puu. Võib kasvada väga erinevas mullas, kuid eelistab sügavat ja liivast pinnast ning talub kuumust hästi, kuid mitte temperatuure alla 4⁰C. Indias, Lähis-Idas ja Aafrikas kasutatakse teda varjualusena tema vähenõudlikkuse tõttu elutingimuste suhtes ja leplikkusega vee defitsiidi suhtes, hoolimata selle vee kvaliteedist. Kasvatatakse tänavaäärtes, templite, koolide jt üldkasutatavate hoonete ümber ja ka koduaedades. Kasutamine. Sirelmeelia lehti kasutatakse meditsiinilisel otstarbel nahatõvede ravimiseks vannitamise abil. Kõigepealt lehed pestakse hoolikalt, seejärel keedetakse viis kuni kümme lehte koos oksaga, kuni vesi värvub roheliseks. Saadud tõmmist kasutatakse mitmel viisil, näiteks vanematel inimestel
valitud luuletus ,,Täiskuu külma kulla alla jäin." ,,Täiskuu külma kulla alla jäin./ Lõhnavad levkoid ja oleandrid./ Helded, sõbralikud sinitandrid vaikses mõnutundes läbi käin." Too luuletus, mis siis et hoopis ööst rääkiv, tundub kuidagi meeleolult väga hästi sobivat. Viimases luuletuses ,,Pole tarvis palvet, kurtmist, nuttu!" on tähtsal kohal kõige kauni ja eheda ajutisuse tajumine, Jessenini kirjutab surmast ääretu alistumuse ja leplikkusega võib-olla, et isegi vähese ootusega. ,,Mis siis sellest, et meid ees ootab kõdu,/ kui ta eel käib õndsus, puhkeb hurm. /Vaikselt vahtralehilt nõrgub mõdu.../ Kui õitseng lõppend, tulgu surm." Ühesõnaga see luuletus kirjeldab justkui kõige romantika, müstilisuse ja muu seesuguse lõplikku millelgi saabuvat paratamatut lõppu. Ehk suvehommikust saab millalgi ka sügisene hommik. Samas on too luuletus piisavalt positiivne, rõhutades, et lõpp pole kurb, kui enne
Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile
Kord läks siiski asi niikaugele, et Prits tuli Huntaugu Miinale kogu oma sugulastega kosja. Prits oli ääretult rõõmus lootes, et nüüd ei saa enam miskit viltu minna, aga ta eksis - Miina jooksis viimases hädas kodunt ära oma õe juurde. Seepeale solvus Prits, aga tal polnud midagi parata. Ka nüüd lootis Miina, et on Pritsust lahti peale sellist häbi, mis Pritsule osaks sai. Prits aga üritas veelkord. Nüüd hakkas Prits Miinale mesimagusa jutu ja ääretu leplikkusega lähenema. Ta üritas Miinaga igal võimalusel juttu teha. Kuid seegi polnud tõhus ja Prits arvas, et ta peaks Miinaga rohkem koos viibima. Nii soovitaski ta Miinat opmannile teenijaks, siis pidi ju Miina mõisas viibima ja pidi Pritsuga rohkem kohtuma. See kõik tõi aga Pritsule kasu asemel kahju. Opmann oli otsustanud Miina endale saada ja see pööraski Pritsu silmad lõplikult Miina pealt ära. Opmannil oli ju mõisas rohkem sõnaõigust ja Prits kartis, et kui ta opmannile
annaabi.ee 
