tsiviilõigusesse3 ja erinevate kohtute praktikasse (sh arbitraazi kohus). Põhimõtteliselt on lepitusmenetlust võimalik rakendada laiemalt, kuigi käesolev Vene Föderatsiooni lepitusseadus reguleerib vaid lepitusmenetlust eraõiguslikes suhetes. Erinevalt kohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Venemaal on olemas kaks liiki lepitajaid. Esimesed on vabatahtlikud lepitajad (nõuded vabatahtlikule lepitajale: täisealine, kohtu poolt karistamata ning teovõimeline) 4 ja elukutselised lepitajad (nõuded elukutselisele lepitajale: vähemalt 25 aastat, ametialane kõrgharidus, lepitaja elukutseline tunnistus)5. Lepitaja peab olema poolte suhtes sõltumatu ja erapooletu isik. Vene Föderatsiooni lepitusseadus näeb ette, et lepitusmenetlust saab läbi viia vaid juhul, kui
põhjused(majandustegevusega seotud põhjused nt pankrot) Töölepingu seadus paragrahv 88 ja 89 Hüvitis koondamise korral samasugune nagu avalikus teenistuses. Ette teatamine katseajal 15 päeva(nii töötajale kui ka tööandjale). Vaidluste lahendamine: Tööalased vaidlused: Kui on tööalased probleemid, siis kõige pealt võiks alustada läbirääkimisega tööandjaga; kasutatada usaldusisikut või lepitajaid (leida kompromiss); pöörduda töövaidluskomisjoni(asub tööinspektsioonide juures) või kohtusse (sama avaldust kahte kohta anda ei tohi). Töölahendi mittenõustumisel võib pöörduda kohtusse (pöördutakse maakohtusse), erandina: töölepinguga töötajad saavad pöörduda töövaidluskomisjoni ja maakohtusse, avaliku teenistuse töötajad saavad pöörduda ainult halduskohtusse, sest ametnikud vaidlustavad mingi ametiasutuse juhti otsust, mis on fikseeritud käskkirjas
Üldreeglina ei sekku teoreetikud konflikti lahendamisse, pigem ootavad nad heakskiitu oma seisukohtadele. Selgitajad püüavad mittemõistmist ületada, eitades konflikti olemasolu. Konflikt on nende arvates vaid ajutise mittemõistmise tulemus. Moralistid püüavad maksma panna oma arusaama tõest. Nad ei tee mingeid kompromisse. Nende arvates on jõu kasutamine tõe kaitsmise nimel lubatud ja vajalik. Moralistid ei loo ühislahendusi, nad ei soovi näha lepitajaid ega vahendajaid. Seetõttu on nendega äärmiselt raske koostööd teha. Neid saab kas alistada või neile alistuda või lihtsalt oodata, kuidas konflikt kujuneb. Pragmaatikud soovivad midagi ette võtta ja konkreetset tegevuskava realiseerida. Nad ei soovi konflikti käigus tegeleda asjadega, mis kusagile välja ei vii. Pigem on küsimuseks, mida me siin ja praegu saame ära teha. Pragmaatikutel on oht kaotada visioon ja hakata ainult hetkeküsimusi lahendama.
surmaga kui suudab. 5. Mis roll on sõjaseisundi ideel arutluses ühiskonda astumisel? Ühiskonnas lõpeb sõjaseisund siis kui otsene oht inimese elule on möödas ning erapooletu kohtunik või lepitaja suudab osapooled rahustada, neile määratud teatud koormised üksteise suhtes. Suudab nende toimingute tõttu ära hoida konflikte ka tulevikus ning säästa mõlema osapoole elu. Ühiskonnas, kus ei eksisteeri vastavaid lepitajaid kehtib mõlema osapoole jaoks loomuvabadus ning sõjaseisund kestab kuni kummagi osapoole eksisteerimiseni või ka näiteks tüli algataja kartuses ise elu kaotada, teeb ettepaneku kahju heastamiseks ning ohvri elu säästmiseks. (vastastikune kokkulepe). 6. Kuidas Locke mõistab orjandust? Orjanduse defineerib Locke kui maise lokaalse võimu järgi elamist, mille alla ei kuulu ühiskonnas ühiselt vastu võetud seadused ja otsused. Orjus on teise inimese
annaabi.ee 
