Vastupanu oli edutu ning Inka ja paljud tema lemmikud tapeti. Liitunud hõimud, mis olid Kesk-Peruu vallutanud, ähvardasid nüüd Cuzco't, ning kui nad oleksid õigeaegselt edasi liikunud, oleks Inkade dünastia hävinud ning linn muutunud varemeteks. Kuid esile tõusis üks tugev mees, kes oli suuteline tegelema selle äärmiselt ohtliku olukorraga, mis oli tekkinud. See mees oli Viracocha, pealik, kes valiti Cuzco'sse koondatud sõdalaste poolt. Ettenägelikult lepitades Conti-suyu Collasuyu'ga rajas ta konföderatsiooni, mis mitte ainult ei teinud lõpu sissetungi-ohule, vaid mis ohustas sissetungijaid nii, et nad rõõmsalt pöördusid tagasi oma territooriumile ning asetasid selle sobilikku kaitseolekusse. Viracocha Suur Viracocha Suurega, või ,,Jumalikuga" algab tõeline Inkade ülemvõim. Ta oli laienenud inkade ülemvõimu tõeline rajaja. Ta valiti Inkaks oma isiklike väärtuste alusel ning energilise
o Konflikt on vastuseis või vaenulikkus või LAHKHELI inimese, situatsiooni, ka uuenduste suhtes o Konflikt vastasseisuna võib tekkida nt mingi tööülesande või palganumbri vastu- TUNNETUSLIK ehk ARVAMUSTE konflikt o Konfliktil on alati objekt, mille suhtes ei ole jõutud vastaspooli rahuldavale tulemusele ning need tekivad teatud organisatsioonilises keskkonnas, mis reageerib konfliktile erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist. KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID * Vältimine * Domineerimine * Kohandumine * Koostöö * Kompromiss * Koostöö on parim - ühistöö käigus toimub mõlemapoolne
Sõjast koju tulles ei olnud vanem vend ehitatud lossiga päri: vendade vahel tulnud tüli ja ägeduses lõi vanem vend noorema maha. Vennatapmine mõjus aga vanema venna peale nii suuresti, et ta lossi maha lasknud lõhkuda ja selle asemele kiriku ehitas. Uue lossi ehitas ta aga Jõhvi kirikust umbes 2 versta maad põhjapoole, laiale mäeseljandikule. Lossi nimi on kuni tänapäevani Edise lossiks jäänud. (kohalikus rahvakeeles kutsutakse ta Ädise). Rahva jutt lisab veel nagu vendasi lepitades juurde, et vanem vend käskinud ennast pärast surma kiriku ette maha matta, kust ta hauast terve kogudus üle käigu! Sellega lootnud vennatapja oma veresüüd rahva ees lunastada. Rist kivi peal, mõni samm suurest kirikuuksest eemal, näitab seda kohta, kuhu patukahetseja vennatapja maetud. - Nõnda rahvasuu." Erinevus varjunime -na all esineva autori variandist seisneb selles, et risti alla on tapetud noorema venna asemel maetud oma pattu kahetsev vanem vend. Varjunime B all esinev autor
Püssid ilmusid laiemalt kasutusele Rootsi ajal. Neid sattus rahva kätte sõdades, kuid külasepad valmistasid neid ka ise. Möödunud sajandi teisel poolel surutakse tulelukuga püssid välja nn. eestlaetavate jahipüsside poolt. Püss oli loomulikult kõige universaalsem jahirelv. Temaga sai küttida kõiki loomi. Üksnes väikeste karusloomade (nagu orav jt.) puhul eelistati muid vahendeid, et mitte nahka rikkuda. Püssi sai tarvitada ka passiivse püügivahendina, teda nö. "lepitades". See tähendas relva sööda juurde ülesseadmist nii, et sööta võtma tulnud loom ise päästiku vabastas. Enamasti tarvitati sellist püügiviisi kiskjate tabamiseks, söödaks oli raibe. Püss on leidnud endale eesti rahvatraditsioonis küllaltki tähtsa koha. Temaga on seotud mitmed uskumused ja maagilised toimingud. Näiteks arvati püssi täpseks tegevat see, kui esimene pauk lasta rauda topitud ussiga.
annaabi.ee 
