Tutvu nendega 5 minuti jooksul ja vali välja üks, mille põhjal viid läbi väikese uurimistöö. Kasutades tunni materjale pead sa läbi viima väikse teaduslikul uurimismeetodil põhineva uurimistöö. Püüa läbida järgmised etapid: 1. Püstita võimalik uurimisküsimus. Kui endal head mõtete ei tule, siis kasuta allolevaid a. Kuidas mõjutab tehas erinevate samblikeliikide kasvu b. Kuidas mõjutab röövkalade arvukus lepiskalade arvukust veekogus. 2. Pane kuni viie lausega kirja vajalik taustainfo (leiad selle mudeli juurest), mida oleks vaja küsimusele vastamiseks 3. Nüüd püstita üks asjalik hüpotees, mida saad valitud mudeliga katsetada 4. Tee läbi kuni viis katset / vaatlust, millega kontrollid oma hüpoteesi (Kaardiga mudeli puhul lisa katse juurde ka kaardi pilt, kus on näha sinu valitud vaatluspunktid. (saad seda teha Print Screen funktsiooniga.) 5
2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvitavad loomad väidetavasti üks kolmest imetajast, kes endale ise elupaiga kujundavad teised kaks on siis inimene ja elevant. Olgu sellega, kuidas on, aga võtmeliik on kobras kindlasti, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen
Veekogude seisundi parandamise meetodid • Altpoolt lähtuvad ("bottom up") – alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. • Ülalt lähtuvad ("top down") – eelkõige biomanipulatsioon • seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks Biomanipulatsiooni eesmärk ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada • zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata – efekt lühiajaline, töömaht suur • lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine. Palju kasutatud. – vähendab ZP ärasöömist.. • röövkalade (haugi, ahvena jt.) asustamine – ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada • taimede ja makrovetikate asustamine Makrofüüdijärvede taastamine, tervendamine, korrastamine Jõeliste vee-elupaikade taastamine VII Niidukoosluste taastamine Näited - LIFE-Nature projekt “Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis”, ’’Linnalehmad’’ LIFE to Alvars
Röövkalade lõugadel on tavaliselt teravad, sissepoole kalduvad hambad. Röövkalad neelavad oma saagi tavaliselt tervelt alla, mistõttu on neil suhteliselt suur suu. Neil on ka suur neel, veniv söögitoru ja magu. Suust liigub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Toidu seedimine algab maos, ning jätkub sooles maksa ja kõhunäärme poolt eritava nõre abil. Seedimata toidujäägid väljutatakse päraku kaudu. Vedelad jääkained eritatakse erituselundite-neerude kaudu. Lepiskalade suu on väiksem, söögitoru pole veniv ja peensool on tunduvalt pikem. (Kalade toitumine; Toidu vastuvõtmiseks ja seedimiseks on seedeelundid) 12 Kalade kaitse Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väikseimgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. Sellepärast on oluline hoida veekogusid puhtana. Sinna ei tohi juhtida heitvett ega õlisid, veekogude kallastel ei tohi pesta mootorsõidukeid. Väikestel
Järve taastamise eeldused ● Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal! Biomanipulatsioon- Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu Biomanipulatsiooni eesmärk ● ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada (zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata, efekt lühiajaline, töömaht suur) ● lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine (palju kasutatud, vähendab ZP ärasöömist) ● röövkalade (haugi, ahvena jt) asustamine (ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada) ● taimede ja makrovetikate (Chara) asustamine (varjupaigaks ZP-le, toiteainete konkurendid FP-le) Meetodeid tavaliselt kombineeritakse Makrofüüdijärvede (suurtaimerikaste) taastamine, tervendamine, korrastamine Suurtaimed
järvetüüpide piiride ähmastumine nähtused, mis kaasnevad veesamba teravama kihistatuse, valguse leviku vähenemisega veesambas ja hapnikuvaese tsooni laienemisega (taimede levikusügavuse vähenemine, üldine liigilise koosseisu vaesustumine) madalates järvedes kaldaveetaimestiku leviku suurenemine haruldaste liikide arvukuse vähenemine või kadumine lepiskalade osakaalu suurenemine zooplanktonis keriloomade osakaalu kasv veeõitsengute sagenemine tolerantsete liikide prevaleerimine Viimasele 10-15 aastale on iseloomulik eripäraste limnoloogiliste nähtustega aastate sagenemine (osaline meromiktsus, kasvuperioodi pikenemine jmt.) Limnoloogilise põhitõe järgi on soojadel suvedel veeõitsengud intensiivsemad ja sagedasemad
annaabi.ee 
