summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, siis kohaldatakse leppetrahvi sätteid. Leppetrahvi kokkulepete abil, kus nähakse ette kindla rahasumma maksmine, on võimalik vältida kahju tõendamise kohustust nõude esitamisel ning sellega on võimalik tagada ka mittevaralise kahju hüvitamise. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahvi võib vastava kokkuleppe olemasolul lepingus nõuda ka siis, kui kahju tekkinud ei ole. Kui aga kahju on tekkinud ja esitatakse nii leppetrahvi kui ka kahju hüvitamise nõue, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingus võib ette näha, et kahju kuulub vaatamata leppetrahvi maksmisele hüvitamisele täies mahus.
Mis juhtub kui põhileping on tühine? Kui põhileping on tühine, kuid lepingus oli kokku lepitud hüvitatava kahju summas, siis on tühine ka kokkulepe kahju hüvitamise summa kohta ning kannatanud pool saab nõuda kahju hüvitamist üldises korras. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega eelpool toodust järeldub, et: 1. leppetrahv võib olla väljendatud nii rahas kui ka teos; 2. ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel; 3
2. ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel; 3. tema sissenõudmise aluseks on kohustuse täitmata jätmine, kohustuse mittenõuetekohane täitmine või kohustuse täitmisega viivitamine. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule ka seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus
2. ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel; 3. tema sissenõudmise aluseks on kohustuse täitmata jätmine, kohustuse mittenõuetekohane täitmine või kohustuse täitmisega viivitamine. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Leppetrahvi maksmist saab nõuda ainult siis, kui selles on lepinguga kokku lepitud. Erinevalt viivisest, mille maksmise kohustus tekib lisaks lepingule ka seadusest, peab leppetrahvi maksmise kohustus
labast ja loomalikku, ajutist ja kaduvat olemasolu. Ühiskond on partnerlus kõigis teadustes, partnerlus kogu kunstis, partnerlus igas vooruses ja kogu täiuslikkuses. Et sellise partnerluse eesmärke ei ole võimalik saavutada paljude põlvkondade jooksul, muutub see partnerluseks mitte ainult elavate inimeste vahel, vaid ka partnerluseks elavate, surnute ja tulevikus sündivate inimeste vahel. Iga riigi teatud leping on vaid üheks lepingupunktiks selles igavese ühiskonna suures ja iidses lepingus, mis ühendab alamad loomused ülematega, ühendab nähtava ja nähtamatu maailma" Minevik Burke väidab, et kui me otsime moraali (või tahame teada, miks me peame mõnda asja heaks, teist halvaks), siis ainus võimalus teda leida, on leida ta minevikust, sest minevikust saame me teada, 85
annaabi.ee 
