II Maailmasõda Põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Tulemused: · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu. 1955 viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping. Austria sai vabaks. Saksamaalt viidi väed välja alles 1994. aastal, kuna Saksamaalt oli vaja natsionaa...
Teise Maailmasõja tagajärjed. Kaart. Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku hukkunutest sõdurid, Teises maailmasõjas suurenes aga järsult hukkunud tsiviilelanike arv. Selle põhjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid. Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine maailmasõda õiglast maailmakorda. Liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhes...
Marshalli plaaniga pakutud abi 2. Suhted Hiinaga- hakkasid halvenema 50.aastate lõpul, 1960 toimus esimene piirikonflikt, 1966.a katkestati sidemed NLKP ja HKP vahel ja 1969.a toimus piiril tulevahetus VMN- vastastikuse majandusabi nõukogu. Loodi 1949.a Sotsialismimaade majandusalane Organisatsioon Juhtis NSVL kuulusid Ida-Euroopa kommunistlikud riigid Eesärk: majanduslik koostöö VLO- Varssavi lepingumaade Organisatsioon Sõjaline ja poliitiline liit Loodi 1955.a ja moodustati Ida-Euroopa sotialistlike riikide poolt vastukaaluks NATO-le Pt. 33 Berliini ülestõus 1953. a, Ungari ülestõus 1956, kriisid Poolas, Praha kevad 1968 osata ette antud väidet kokku viia õige sündmusega. Berliini ülestõus 1953.a- Rahutused haarasid kogu Ida-Saksama 1953.a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis asvasid massimeeleavaldusteks
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Referaat Teine maailmasõda Teisest maailmasõjast : (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu ...
* NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid. 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik. 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi. 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni. 14.Hinnang Hitlerile · Esiteks see Saksamaa plaan tervet maailma 2ra vallutada on yks suurimaid myyte s6jaj2rgses v6itjate ajaloos, Hitler ei teadnud Poolat rynnates, et alustab 2 Maailmas6daSaksa majandust isegi poldud selleks ajaks suure s6ja kursile viidud, ka Prantsusmaa annekteerides ei olnud Hitler veel maailmas6jas enda arvates, sest pakkus Inglismaale, Prantsusmaale ja teistele koguaeg rahu vastutasuks, et
Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal. · 1949a. lõhenes Saksamaa kaheks: 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik. 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi. · 1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni. · Tekkis uus konflikt Külm sõda Ajapikku moodustus kaks leeri: lääneriigid (Sb, Pr, USA), kelle eesmärgiks oli demokraadi taastamine ja NSVL, kelle eesmärgiks oli sotsialistliku maailmavaate levitamine. (Termin 1947) 7. Kodanikuõiguste liikumine USA-s. a) kes võitlesid enda õiguste eest? USA kodanikuõiguste liikumises (Civil Rights Movement) võitlesid mustad ameerika kodanikud rassilise eraldatuse ja diskriminatsiooni vastu
maale aerutada. 4. Eesti vabariigi ja NSV Liidu vastastiku abistamise paktile kirjutati alla 28. septembril. Vastavalt paktile kohustusid mõlemad pooled teineteist abistama mistahes Euroopa suurriigi kallaletungi või kallaletungi ähvarduse puhul. NSV Liit kohustus Eestile müüma relvi ja sõjavarustust soodustatud hindadega, Eesti pidi võimaldama NSV Liidu sõjaväebaaside ehitamise Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiskis. Pakti jõustumine ei lubanud sekkumist lepingumaade riiklikku korda ega majanduslikku süsteemi. Pakti kehtivusajaks määrati kümme aastat. 5. Punaarmee sissemarss Eestisse 18. oktoober - Punaarmee üksused saabuvad Eestisse. Maanteedel toimub sissemarss, raudteed pidi saabub vägesid 82 rongitäit. Kokku paigutati Eestisse 25 000 punaväelast, üle 350 tanki ja 240 sõjalennukit.Eesti riigi püsimine jäi nüüd täieliku sõltuvusse NSV Liidu juhtkonnast ja rahvusvahelisest olukorrast. 6. Baltisakslaste lahkumine
annaabi.ee 
