Heaolumaks ehk neljas ressurss põhineb liikmesriikide RKP-l. ülesandeks on katta lünk ülejäänud eelarvetulude laekumise ja eelarvekulude vahel, mistõttu ressursi suurus on aastate lõikes varieeruv. 1,27 % maksimaalselt RKP-st võidakse võtta igalt liikmesriigilt et eelarvet täita. Eelarve põhilised tulud tulevad sealt. EL eelarve kulude struktuur: Eelarve kulud jaotatakse üldiselt kaheks: kohustuslikud, mis tulenevad otseselt EL-i lepinguist või sellega seonduvatest õigusaktidest. Teiseks kulutuse vormiks on vabad kulud, mis ei ole kohustuslikud, peamine kuluartikkel struktuurifondid jne. Suurim kuluallikas eelarves on ühine põllumajanduspoliitika (2001. a näiteks 43,3 miljardit eurot). Teiseks kuluallikaks on struktuurifondid, mis on aastast aastasse kasvanud (praeguseks 1/3 eelarvest). Ülejäänud poliitikatele (siseturg, kultuuri- ja hariduspoliitika jne.) jääb ca 6-7% eelarvest. EL institutsioonide finantseerimiseks
Eesti osalust. "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret; taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse; luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustuste vastu; kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elatustaseme parandamisele suurema vabaduse tingimustes, ja neil eesmärkidel olla leplik ja elada omavahel rahus heade naabritena; ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks; kindlustada põhimõtete vastuvõtmise ja meetodite kindlaksmääramisega, et relvajõudusid rakendataks üksnes üldistes huvides;
Enne seda oli niisugune rahvaste õigus sõnastatud vaid kahes deklaratiivses aktis, nimelt USA presidendi T. W. Wilsoni 1918. aasta kuulsas "14 punktis" ja Lenini rahudekreedis. Deklaratsioone peab õigusteadus hea tahte aktideks, mille juriidiline jõud on nõrk. Neid võib muutunud olukorras unustada. Rahvusvaheline leping, iseäranis aga rahuleping, tähendab seevastu riigi kindlat sidumist, millest saab taganeda vaid rangelt piiratud erijuhtudel. Lepinguist tuleb kinni pidada. See vankumatu norm on kogu rahvusvahelise õiguse alus ja nii iidne, et läänes kõneldakse sellest enamasti ladina keeles: pacta sunt servanda. Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all. Mis puutub rahvaste enesemääramise õigusse kui kõigi riikide kohustusse, siis kakskümmend aastat hiljem kuulutati see välja Atlandi Hartas, mis varsti mandus tühjaks deklaratsiooniks, ja alles ÜRO põhikiri fikseeris 1945
Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Kohustustest Inimesi eristab loomadest muuhulgas see, et neil on aimu aja järjepidevusest ja see, et nad muretsevad lisaks endale ka oma lähedaste eest. Tõe uurimine. Sellega kaasneb kihk olla juhtiv. Ükski teine elusolend ei taju kõige nähtava kaunidust, veetlust ja üksikute osade kooskõla, ka tegudes. Aga igasuguse aulise lähteks on üks neljast: see seisneb tõe tunnetamise oskuses või inimühiskonna kaitsmises, igaühele oma määramises ja lepinguist kinnipidamises; või üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; või kõige teokssaava ja öeldava korrapäras ja määras, mis näitab vaoshoitust ja mõõdukust. Kolm viimast nõuavad tegevust: kord, püsivus, mõõdukus. Tõe tunnetamise ala inimesele kõige omasem. Tuleb vältida kaht viga: tundmatu tuntuks pidamist, liigset püüdlikkust võimatute asjadega. Siiski, kui õpingud võõrutavad tegudest, käib see kohustuste vastu.
annaabi.ee 
