Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis
Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. 43. Kulukontrollikorraldamineehitustöödekäigus `kululepingute' puhul Kulukontrolli alusdokumendiks on maksegraafik, mis on sõlmitud hankelepingu kohustuslik lisa.Tegelike ehituskulude arvestamine toimub vastavalt töövõtja koostatud igakuisele protsenteerimisaktile hinnatud töömahtude loetelu alusel, mis on hankelepingu lisa. Sõltuvalt lepinguhinnast lepitakse kokku vahearvelduste minimaalsumma, millest väiksemaid arveldusi ei ole tellija kohustatud tegema, kui selline summa ei ole maksegraafikus fikseeritud kui tööde korraldustest otseselt johtuv. Kõik töövõtja esmasdokumendid, mida on kasutatud protsenteerimisaktide tõendamisel, peavad olema vajadusel kättesaadavad ja tõendina kasutatavad hilisemate vaidluste lahendamisel ning lõpparvelduste tegemisel.
tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis
amortisatsioonieraldisi vähem ja hiljem rohkem, lähtudes eeldusest, et uus masin vajab vähem hooldus- ja remondikulusid. Erinevusi meetodites illustreerib joonis 17.3. 17.3 Varade hindamine Põhivarade hindamisel eristatakse nendel kolme erinevat väärtust, mida kasutatakse erinevates majandusülesannetes. Esiteks, algmaksumus, mis määratakse soetamiskulude järgi, s.o. seadme ostuhind pluss montaazikulud. Ehitise puhul koosneb see lepinguhinnast, mida omanik maksis tööettevõtjale, ja omaniku kuludest seoses krundi omandamise, ehituse ettevalmistamise ja finantseerimisega. Teiseks, jääkmaksumus, mille puhul lähtutakse algmaksumusest, millest on maha arvatud amortisatsioonieraldised (kulumine) ja lisatud seadme või ehitise remondiks kulutatud vahendid, mis tõstavad väärtust. Raamatupidamise bilansis peaksid varad olema arvestatud jääkmaksumusega.
annaabi.ee 
