lepingueelsed läbirääkimised преддогово2рные перегово2ры lepinguese предме2т догово2ра; существо2и цель договора (в контексте ОПЗ) lepinguga ühinema присоединя2ться/присоеди2ниться к догово2ру lepinguhind цена2догово2ра lepingujärgne, lepinguline догово2рный, вытека2ющий ehk сле2дующий из догово2ра lepinguline esindusдогово2рное представи2тельство ср lepingujärgne pärijaнасле2дник по
hinnad. Tekkivad hinnaliidrid. 9. Milliseid hinna liike kasutatakse ehituses. Millega erinevad eelarvehinnad ja lepinguhinnad turuhind, mille aluseks on konkurentsiturg, monopoolne turuhind tekkib monopoolsel turul, fikseeritud hinnad - lepinguhinnad, piirhinnad. Peale seda hinnad jaotatakse veel: hulgihinnad (kaupade suurte koguste ja partiide müügil), kokkuostuhinnad (kasutatakse põllumajanduses), jaehinnad, eelarvehinnad, tariifid. Lepinguhind - tööde ja teenuste koguhind, mis tuleb vastavalt lepingule tasuda töövõtjale. Eelarvehind ei arvesta töövõtja poolt lisatavat kasumit jmt lisakulusid, mis nö lepinguhinnas sees on. 10. Mis on ehituskavand, projekt, mis on nende vahe Ehituskavand (sketch design) - ehitusobjekti projekteerimistöödele eelnev arhitektuurne lahendus. Ehitusprojekt (construction design)- ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks
Kuni selle sajandi keskpaigani võis maksumusplaanija vaadelda ehituse maksumust kui lõplikku: tegemist oli täiesti vastuvõetava olukorraga, sest intressimäärad olid vaid 2% - 3% ja ehituskestused üsnagi lühikesed. Kui intressimäärad on kõrged ja ehitustegevus muutub keerukamaks, mistõttu möödub aastaid esimestest kuludest esimese tuluni, siis on igale projektile vaja täpset ajastatud rahastamise plaan: • märkimisväärselt madal lepinguhind ei taga veel alati edukat tulemust, sest pikk ja kulukas ettevalmistav periood lepingu algul annab varased suured kulud, millele hakkavad kuhjuma rahastamisega seotud koormised. Rahastamiskulud kaasnevad iga ehitusega, sest kasutatav raha on kas laenatud (lisades endale protsente) või kasutab tellija oma raha, mis ehitusse paigutatult pole kasutatav muudeks investeeringuteks (ja ei saa koguda protsente). METODOLOOGIA
Kuni selle sajandi keskpaigani võis maksumusplaanija vaadelda ehituse maksumust kui lõplikku: tegemist oli täiesti vastuvõetava olukorraga, sest intressimäärad olid vaid 2% - 3% ja ehituskestused üsnagi lühikesed. Kui intressimäärad on kõrged ja ehitustegevus muutub keerukamaks, mistõttu möödub aastaid esimestest kuludest esimese tuluni, siis on igale projektile vaja täpset ajastatud rahastamise plaan: • märkimisväärselt madal lepinguhind ei taga veel alati edukat tulemust, sest pikk ja kulukas ettevalmistav periood lepingu algul annab varased suured kulud, millele hakkavad kuhjuma rahastamisega seotud koormised. Rahastamiskulud kaasnevad iga ehitusega, sest kasutatav raha on kas laenatud (lisades endale protsente) või kasutab tellija oma raha, mis ehitusse paigutatult pole kasutatav muudeks investeeringuteks (ja ei saa koguda protsente). METODOLOOGIA
annaabi.ee 
