b. O-poolne ülesütlemine: i. Ülesütlemise formaalsed eeldused: +; materiaalsed eeldused § 316 (lg 1 p 2) +, täiendav tähtaeg § 196 lg 2 – kuna T keeldus täitmast, siis täiendavat tähtaega pole vajalik anda § 116 lg 4 järgi, § 116 lg 2 p 4. Al 1. augustist leping ei kehti. c. T nõue üürihinna alandamiseks oli põhjendamatu, kuna puudus ei esinenud lepinguesemel, müük ei sõltunud O-st § 278 p 4. Hinna alandamine veepuuduse tõttu on välistatud, kuna T pidi sellest teadma § 277 lg-st 2 tulenevalt. Järelikult T rikkus üürilepingut. 3. Vastutus: § 103 lg 1, vabandatavusele viitavad asjaolud puuduvad § 103 lg 2 mõttes. 4. ÕKV: a. Täitmisnõue: O üürivõla võla väljamõistmise nõude aluseks on üldiselt VÕS § 108 lg 1. Saab nõuda 4000 eurot. Üüri maksmise kohustus on üürnikul VÕS §-st 271
Asjaolud: Rainer Vainola (hageja) hagi Harri Varepi ja Sirje Kivistiku (kostjad) vastu müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ja 1415 euro 32 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja tahab taganeda kostjatega sõlmitud ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust, sest müümisel kostjad ei teatanud, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ja see läbi lasuvad ka korteril kohustused. Õiguslik probleem: RK: „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui lepinguesemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses. 46 „Hagejal õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada. Oluline on aga see, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi.
Tulenevalt VÕS § 365 lg 1 võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Antud säte tähendab ennekõike seda, et lepinguesemel lasuvate puuduste eest ei vastuta liisinguandja vaid müüja. Seega on liisinguvõtjal õigus kohaldada liisingulepingu eseme müüja suhtes VÕS § 101 lg 1 ja § 222 loetletud õiguskaitsevahendeid, kui viimane on omapoolseid kohustusi rikkunud. Kui liisingulepingu eseme ei vasta kokkulepitud lepingutingimustele võib liisinguvõtja nõuda müüjalt muuhulgas, tuginedes VÕS § 222, kas puuduste kõrvaldamist või puudustega asja asendamist. Millist täitmisnõude eriliiki
Lisaks nõudis hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist. Hageja esitas maakohtule ka hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas, seades kostjate kaasomandis olevale kinnistule kohtuliku hüpoteegi. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjatele avaldused korteri ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust taganemiseks põhjusel, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ning lisaks muud avastatud puudused. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui lepinguesemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses. Eelduslikult on see eelkõige võimalik siis, kui asja menetlemine on veel eelmenetluse staadiumis (vt TsMS § 329-331), kuid ei ole täielikult välistatud ka hiljem, vt nt TsMS § 652 lg 3 p 2. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et tehtud taganemisavaldust ei saa hiljem täiendada
annaabi.ee 
