01.2012 * Kuivadel muldadel levivad aruniidud. * Niisketes ja märgades kohtades soostunud niidud. * Jõgede üleujutusaladel esineb lammi- ehk luhaniite. * Rannikualadel iseloomulikeks taimekooslusteks on rannaniidud. 15. Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? (õp lk 100-101) Et kaitsata globaalselt ohustatud liike ja elukeskkondi ühtse süsteemi alusel ja effektiivsemalt. 16. Missugustes keskkonna ja looduskaitselistes rahvusvahelistes lepetes osaleb Eesti? (õp lk 101) * Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUNC) * ÜRO haridus- teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO) * Märgalade kaitse (Ramsari kokkulepe) * Kaitseb looma- ja taimeliike (Washingtoni kokkulepe) * Üle Euroopa taimestiku ja loomastiku kaitse (Berni kokkulepe) * Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (Rio de Janeiro kokkulepe) 17. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? (õp lk 98-101)
organismide keskkonda viimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Loomastiku kaitse ja kasutamise seadus, Haridusseadus, Jäätmeseadus jt. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega jõustusid meil ka selle ühenduse keskkonna- ja looduskaitset puudutavad direktiivid nagu Veepoliitika raamdirektiiv, Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv. Lisaks Rio konventsioonidele on Eesti osaline paljudes teisteski keskkkona- ja looduskaitsealastes rahvusvahelistes lepetes, mis käsitlevad natuke kitsamaid valdkondi, kuid aitavad lõppkokkuvõttes kaasa ka bioloogilise mitmekesisuse konventsooni eesmärkide saavutamisele. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga otsesemalt seotud lepped on näiteks Euroopa põlislooduse ja liikide kaitset käsitlev Berni konventsioon, haruldaste ja ohustatud liikidega kauplemist reguleeriv Washingtoni konventsioon, rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon, rändliikide,
Kas see tühistab normi? 9. On riike, kes ei aktsepteeri mõnda tava, ei ühine mõne tavaga. Kas nad on kohustatud seda normi järgima või mitte? 10. Kas riiki saab siduda normiga, kui riigil pole sellenormi suhtes mingit praksist? 11. Kas riik uue normi tekkimise ajal saab midagi teha selleks, et see norm ei hakkaks talle kehtima? 12. Kas uus tekkinud riik saab mingit normi mõjutada, öelda, et ta ei aktsepteeri seda? Tavad võvad olla peegeldatud lepetes ja konventsioonides. Pabut Abana kaasus: 1900.a otsustatud USAs USA ja Hispaania vahel sõda; USA sai territooriumi juurde 2 laeva võeti USA poolt sõjasaagiga kinni, koos lastiga I aste leidis, et see on õige läks Ülemkohtuni välja. Süütud kalalaevad on sõjaolukorras puutumatud on rahvusvaheline TAVA (konventsioonis kirjas) See on Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ajaloos kokku lepitud juba; va Pr revolutsiooni ajal
3. Koostöö õigus- ja siseküsimuste valdkonnas Amsterdami lepinguga tõsteti osa valdkondi kolmandast esimesse sambasse ning Lissaboni lepinguga (mis jõustus 2009. aastal) kaotati sambad sellisel kujul üldse ära ning Euroopa Liidust sai juriidiline isik. Seda süsteemi otsustati muuta, et teha koostöö EL-is lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning et lähtuda rohkem Euroopa kui terviku huvidest. Nõnda saab EL näiteks olla ühtselt üheks osapooleks rahvusvahelistes lepetes. Justiits- ja siseküsimused 20. Justiits- ja siseküsimustega võiksid liikmesriigid tegeleda ka siseriiklikult. Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus, võõrtööjõud. b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed
annaabi.ee 
