Männikutega kaetud luited on hästi jälgitavad VetepereArdu maantee ääres. Ala lääneosas asub Kautla raba koos Kutniku järvega, mida tuntakse ka Kõrvenurga soojärvena. Kautla rabas on hulgaliselt madalaid, osaliselt raba alla mattunud liivakünkaid. Kautla raba eraldab Laeksaare rabast loode-kagusuunaline oos, kust avaneb kauneid rabavaateid. Laeksaare raba on rikas saluilmeliste soosaarte poolest: idas Sigapusma ja Kollassaare, põhjas Laeksaare ja Lepassaare. Rabasaartelt võib leida endisaegseid elupaiku. Ala lõunaosas asuvad Seli ja Tellissaare raba, mida ilmestavad mitmed kaunid rabajärved, laugastikud ja soosaared. Seli raba põhjaosas asub õõtsuvate kallastega Selijärv, rabast vahetult lõunas endises karjääris Vahesaare järv. Tellissaare raba põhjaosas paiknevad Matsimäe Pühajärv ning Kaanjärv. Pühajärv on üks sügavamaid rabajärvi Järvamaal.
ettevalmistamisel (Kämbla, Muraka, Paadenurme, Suigu looduskaitsealad ja Tudusoo maastikukaitseala). 2001. aasta lõpus kinnitati lendorava seisukohalt kõige olulisema kaitseala - Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri. Praeguseks hetkeks on ligi pooled teadaolevad lendorava püsielupaigad võetud kaitse alla, kõik nad asuvad juba olemasolevatel kaitsealadel. Aastatel 2000.-2001. tehti ettepanek ka kolme uue lendorava looduskaitseala (Võtikvere, Lepassaare ja Tagajõe looduskaitseala) moodustamiseks ja valmistati ette nende kaitse-eeskirjade eelnõud. Kaks viimast kaitseala asuvad, kusjuures eramaadel. 2006.a. andis keskkonnaminister välja määruse ,,Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse eeskiri" (muudetud 21.01. 2009) Kuigi lendorav on meil oma levila läänepiiril, on teda sellele vaatamata vaja kaitsta. Oleme ju võtnud endale kohustuse kaitsta looduslikku mitmekesisust ja lendorav on jupikene sellest.
sealjuures Põrguhaua põhjal lasuvate organogeensete setete õietolmu analüüsi esialgsetest tulemustest. Ta sidus need naabruses asuvast siirdesoost saadud andmetega. Nii Ago Aaloe kui ka palünoloog Helgi Kessel pidasid seda tulemust vaid esialgseks. 1.2. Meenikunno raba Meenikunno raba (vt joonis 2) oma arvukate laugaste ja soosaartega jääb Veriora valla lääneossa. Raba on otsekui surutud kahe suurema tee, ühelt poolt Võru-Räpina maantee ja teisest küljest Nohipalo-Lepassaare tee vahele. Meenikunno maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal sookaitsealana. 1999. aastal suurendati pindala (2649 ha) ja nimetati ümber maastikukaitsealaks. Kaitseala eesmärk on säilitada ja kaitsata omapärast Meenikunno raba ökösüsteemi, Nohipalu Valg- ja Mustjärve, Nohipalu mõhnastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala kuulub üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 5 Joonis 2. Meenikunno raba.
Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P. Kostjugow (kaupmees Mõnistes), Kõlleste Ühispank, Kõlleste Vastastikune Kindlustusselts, Aug. Sikk (kaubamaja Wõrusool), Kääpa Perenaiste Selts, Uue-Antsla Haridusselts, Rõuge Seltside Liit, F. Siska (ajalehekiosk Wõrus), Linnamäe Tuletõrje Ühing, Lepassaare Laulu- Mängu Selts, Kääpa algkool, Räpina Õpetajate Ühing, Fr. Harju (Luutsniku algkooli juhataja), H. Pallo (kaubamaja Luutsnikus), Ernst Kalkun (kauplus Wiitinas), Haanja Seltside Liit, Haanja Jaanumäe algkooli õpetajad, A. Normann (odawam ostukoht Rogosis), Ernst Käo (liha- ja worstiäri Põlwas), linnaomavalitsused (Tapa, Tartu, Rakvere, Haapsalu), vallaomavalitsused (Saaluse, Erastvere, Kärgula, Sõmerpalu, Vastseliina, Koiola, Meremäe,
annaabi.ee 
