kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja
hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega (saviosakestega) rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas
pealtväetamine. Mida huumusrikkam on muld seda väiksem on N-väetiste kasutamise efekt. Lämmastikväetisi ei anta liblikõielistele taimedele. P-väetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Fosfor on vajalik taimedele talvitumiseks, viljade ja seemnete arenguks. P- väetisi võib kasutada sügisel ja kevadel ning taimede kasvuajal. Fosforväetisi võib kasutada rohkem kui taime vajadus, sest ta ei leostu mulast välja. Fosforväetiste sobivaim andmise viis on põhiväetisena sügisel (nt istutusala ettevalmistamisel või sügiskünnil) või kevadel paikliku väetisena. K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid
Suvel, kui mullad läbi kuivavad, seiskub ka aktiivne mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. Huumuse kogunemist nim kamardumiseks. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivasja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikka, sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas. Kõrgest temperatuurist tingituna on aurumine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Eriti kahjulikud on naatriumisoolas, sest naatrium takistab mullasõmerate tekkimist. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad
NH3+2O2HNO3+H2O Vedel ammoniaak 82,3% N Ammoniaagivesi 16...20% N Silmeti vedelväetis 17...19% N N on põhiliselt ammooniumsalpeetrina, sisaldab lantanoide Vedelaid väetisi kasutatakse põhiväetisena. Need tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele, et vältida ammooniumi lendumist. Ammooniumväetised põletavad taimi, mispärast ei kasutata pealtväetisena. Neid võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°. Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma: · füsioloogiliselt happelised taim omastab katioone, mulda jääv happejääk reageerib mulla vesinikioonidega ja hapustab mulda · füsioloogiliselt aluselised taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid leelistavad mulda
vormi. Sellisteks toitaineteks on keemilised elemendid ja ühendid, mis loomupäraselt moodustavad kasvupinnase „karkassi“ ehk mineraalosa. Nii näiteks sisaldavad mulla savimineraalid lisaks räni- ja alumiiniumiühenditele ka kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi; apatiit sisaldab fosforit ning mitmesugused settekivimid sisaldavad kaltsiumi ja magneesiumi. Need ühendid on mullas kindlalt fikseeritud ega leostu välja. Taimedele kättesaamatuid ühendeid esineb ka mulla orgaanilises osas. Lagunemata või lagunemise erinevates faasides olevad taimsed või loomsed jäänused, aga ka mikroorganismid sisaldavad toitaineid, mis ei ole veel mineraliseerunud – seega ei ole nad taimedele kättesaadavad. Toitainete omastamist ja sidumist mullaorganismide poolt (sh taimejuurte poolt) nimetatakse bioloogiliseks neeldumiseks. Eriti oluline on bioloogiline neeldumine
annaabi.ee 
