Seega tekib vastuolu: S tootmise suurendamine nõuab rohkem kapitali, kuid T sektori kokkutõmbumisega vabaneb hoopis tööjõud. Seega on turul liigne tööpakkumine esialgse palgataseme juures ja liigne kapitalinõudlus esialgse renditaseme korral. Tasakaalu tekkimiseks peab palk langema ja rent tõusma. Stolper-Samuelsoni teoreem -- tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Leontieffi paradoks -- Heckscher-Ohlini teooria empiirilisel kontrollil tekkinud paradoks. W. Leontief kontrollis H-O teooria põhiseisukohta USA eksporditööstusharude kapitali/tööjõu suhtarvu nende tööstusharude kapitali ja tööjõu suhtega, kus valmistati USA impordiga analoogseid tooteid. Katse näitas, et USA ekspordib töömahukamaid kaupu kui impordib. Selgitused: 1) USA nõudluse suunatus kapitalimahukamate kaupade suhtes (USA nõudlus on moondunud
teoreem) - kui kehtivad kõik H-O mudeli eeldused, siis viib rahvusvaheline kaubavahetus tootmistegurite hindade ühtlustumiseni erinevates riikides. Teoreemi kohaselt riikides, kus palgatase enne kaubavahetuse algust oli kõrge, toob kaubavahetuse algus kaasa selle alanemise ja neis riikides, kus see algul oli madal, hakkab palgatase tõusma. 15. Stolper-Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. 16. Leontieffi paradoks - eine Maailamsõda oli jätnud USA majanduse puutumata ja suured relvatellimused olid isegi aidanud selle välja sõjaeelsest majanduskriisist. Suur osa kogu maailma rikkusest oli koondunud USA-sse. Leontief ootas ise vastupidist tulemust, et USA majandus ekspordib kapitalimahukaid kaupu. Kuna saadud tulemus oli täiesti ootamatu hakati seda kutsuma Leontiefi paradoksiks. 17. ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) -
Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma. Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 2 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4
Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma. Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1. USA-s valitsev nõudlus kapitalimahukamate kaupade suhtes. 2. Ümberpööratud tegurimahukus. 3. USA impordipiirangute moonutav mõju. 4
· Tarbimispunkt autarkia tingimustes. Et tarbida teatud kogus ühte kaupa, tuleb loobuda teisest kaubast teatud kogustes. · Kaupade relatiivsed hinnad- · Põhjused. Kumbki riik saab tarbida rohkem seda kaupa, mida ta eelistab. Riigid saavad rohkem kasu kaubavahetusest kui nad spetsialiseeruvad nendele toodetele, mida teised riigid soovivad kõige rohkem. 12. Tegurikülluse teooria: kitsendused, H-O teoreem, täiendused teoreemi juurde. Leontieffi paradoks, selle selgitused. · Kitsendused. · Heckscher-Ohlini teoreem: riik ekspordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigi külluslikke tootmistegureid ja impordib kaupu, mille tootmisel suhteliselt intensiivselt kasutatakse antud riigis nappe tootmistegureid. · Täiendused. Rybczynski teoreem - maailmaturu muutumatute hindade tingimustes toob ühe