Kiudrünkpilved jagunevad kuju ja ehituse järgi kahte suurde alaliiki: lainelisteks (Cirrocumulus undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis). Lainelised kiudrünkpilved kitsamas tähenduses koosnevad valgetest vöötidest, vöödid omakorda tillukestest toppidest. Need pilved meenutavad väga äsja niidetud lambavilla, mõnikord aga mesilaskärgede pealispinda või vahuviresid veepinnal. Samasse laineliste alaliiki kuuluvad ka pilved Cirrocumulus lenticularis, mis kujult sarnanevad läätse või õunaseemnega. Vahel võivad nad olla pikad ja kitsad, otstest peenemad nagu sigarid, alati on nad lumivalged ja säravad. Hästi paistab välja nende kiuline ehitus. Läätsekujulised kiudrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel. Kuhilataolised kiudrünkpilved võivad olla kahesugused. Nimi Cirrocumulus floccus märgib väikeseid peaaegu läbipaistvaid pilvekogumeid, mis meenutavad lumehelbeid. Vahel on need "helbed" omavahel
ja irisatsioon. Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks. · Lainelised kõrgrünkpilved (Altocumulus undulatus Ac und) o Läbipaistvad kõrgrünkpilved (Altocumulus translucidus Ac trans) o Altocumulus undulatus translucidus (Ac und trans) o Läbipaistmatud kõrgrünkpilved (Altocumulus opacus Ac op) o Läätsekujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis Ac lent) · Kuhilakujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus cumuliformis Ac cuf) o Topikujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus floccus Ac floc) o Altocumulus castellanus ehk Altocumulus castellatus Ac cast o Altocumulus cumulogenitus ja Altocumulus cumulonimbogenitus Ac cug o Sajujoontega kõrgrünkpilved (Altocumulus virga Ac virga) Kõrgkihtpilved
· liigub kiiremini kui soe front · 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui · soojal frondil · peamine pilvemass frondi taga · valdavalt hoogsajud Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · · Frondi ees järsk õhurõhu langus · · Soe õhk on sunnitud mööda · frontaaltasapinda tõusma- · Arenevad võimsad rünksajupilved · Cb · Läätsekujulised kõrgrünkpilved · Altocumulus lenticularis · · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · · Tugev turbulents · · Frondi järel · kiire õhurõhu tõus · tuul pöördub järsult paremale, · püsib tugevana · · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · · Frondi lähenemisel · Õhurõhk järsult langeb · Tuul muutub puhanguliseks · · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe · front · Nimbostratus
iseloomulikke jooni. Siia põhiliigi alla kuulub ka väga pilkupüüdev alaliik lenticularis, mis on läätse- või õunaseemnekujuline. Kõrgkihtpilved Altostratus As Kõrgkihtpilved on tavaliselt üsna Halonähteid pole, ühtlane ja hall pilvemass (kui päike
· Frondi saabumine ei ole varakult märgatav · Külma frondiga kaasnevad tugevad puhangulised tuuled · Külma frondi alaliigid aktiivne külm front väheaktiivne külm front Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · Frondi ees järsk õhurõhu langus · Soe õhk on sunnitud mööda frontaaltasapinda tõusma- Arenevad võimsad rünksajupilved Cb Läätsekujulised kõrgrünkpilved Altocumulus lenticularis · Intensiivne äike · Tugevad sajud, rahe · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks · Tugev turbulents · Frondi järel kiire õhurõhu tõus tuul pöördub järsult paremale, püsib tugevana · Hoogsademed külma frondi eel Väheaktiivne külm front · Frondi lähenemisel Õhurõhk järsult langeb Tuul muutub puhanguliseks · Pilvesüsteemilt tagurpidipööratud soe
suht. õhuniiskus on kõrge või madal Opacus – mitteläbipaistvad Polaaralal on suhtel. niiskus suur, kõrbes Fractus – rebenenud on kastepunkt kõrgem, õhk sisaldab Castellanus – tornjad rohkem veeauru Humilis – väikesed Undulatus-lainjad Stressiindeks Incus – alasi Lenticularis- läätsekujulised Floccus – topilised Maailma rekordid: 6. Pilved Agata, 1968: 1083,8 mb
annaabi.ee 
