13. Mis sai Iisaku teistest lastest? V: Siivert jäi isa tallu isale appi koos Leopoldiine ja Rebekkaga. 14. Kes oli Barbro? V: Brede Olseni tütar, kes läks Aksel Stromi juurde teenijaks ja abiliseks. 15. Mis tähtsus oli mäel Iisaku pere elus? V: Mäes leidus vaske ja müües mäe maha teenis Iisak piisavalt raha, et oma talu ennenägematult võimsaks ehitada ja et oma peret elatada. Mägi rahastas Kaugemaad pidevalt. 16. Kuidas aitas lensman Geissler Iisaku peret? V: Lensman andis nõu Iisakule kuidas põldu harida (niisutuskraavid), aitas Ingeri vangist välja, aitas Iisakut oma maa ära ostmisel, korraldas mäe müügi nii, et Iisak kasu ikka saaks. 17. Kuidas sai Iisak Ingeri äraoleku ajal hakkama talutöödega ja perega? V: Talutöödel ja perega aitas teda Oliine, kes elas Ingeri äraolekul Kaugemaal. 18. Milliseks kujunesid Ingeri ja Iisaku suhted lõpus?
Lõpuks Oliine tulebki nõlvakule sugulastele appi. · Iisak ja Inger on nüüd laulatatud ning nende laps ristitud. Ilm on põuane, Iisak muretseb kartulisaagi pärast, kuid sügisel osutub saak keskmiseks. · Laplane Os- Anders külastab Kaugemaa talu ning räägib, et maa pidavat olema Iisakul riigilt välja ostmata. Hiljem selgub, et Oliine oli kadedusest teatanud nii Os-Andersile kui ka lensmanile, et maalapp pole Iisaku omand. · Lensman Geissler hindab Iisaku pingutusi ning üritab mehele kehtestada võimalikult väikest hinda maatüki eest. Hinnaks jääb 50 taalrit. Geissler taandatakse oma ametist, sest tal polnud koheselt näidata mingi tehingu raha, tema asemele saab maksukoguja poeg Heyerdahl, kes mõõdab maa uuesti ümber, kuid Geissleri leping jääb siiski jõusse ning Iisakul tuleb maalapi eest tasuda endiselt 50 taalrit.
ümberkaudsel külal. Inger sünnitas teise poja, Siiverti. Inger võis rahul olla, ta oli viljakas, tulekul oli ka kolmas laps. Noorena poised põlgasid teda ta rikutud näo tõttu, ent nüüd tal oli mees, hea mees ja pere jms vara.. Ta oli rahul oma eluga. Laplane Os-Andres läks oma koeraga talust mööda, ta vestles Ingeriga Ingeri heast elust. Mainis ka, et see olevat riigi maa. 5. Oli vana tõde, et kaks ikaldusaastat järgnevad teineteisele. Tuligi lensman uurima, kuna Iisak elas maal, mida polnud välja ostnud.. Hiinaks jäi 100 taalrit, Lensman Geissler lasti lahti (tal ponud taetud summasi ette näidata). Ta ütles, et määras 50 taalrit paberites. Uus leismann arvas, et tal õnnestub Iisakule ta omand kindlustada. 6. Iisak läks härge müüma, Inger sünnitas salaja kolmanda lapse, seekord tüdruku. 10 min jooksul oli laps sünnitatud ja hukatud. Mehele ütleb ta, et seekord ei saanudki last
nimelt töös mida meil pole kerge oma tegemistes tabada. Nende toimingutes helgib vastu tavalisuse võlu, elu loomulikkuse ilu. See, et Iisak nägi oma töö vilju, see oligi töö rõõm. Iisaku mured: Muidugi muretses Iisak ka vilja ja heina pärast sellel kuival ajal, kuid palju murelikumaks tegid teda teised mured. Nimelt, mida laplane oli Ingerile suvel rääkinud.. et tema pole seda maad ostnud? Kas ta siis oleks pidanud selle ostma? Milleks? Mida ta ütleks, kui lensman tuleb, mis mõttega ta tulla võiks? Hiljem muretses Iisak hobusele kaelavajuva talli katuse pärast; aida pärast, sest seal hoidis ta kogu oma toidumoona ning tuli välja, et müüridele olid avad tekkinud ning linnud lendavat sinna sisse ega leidvat enam väljapääsu. Kui kõik mured said hiljem lahendatud ja kõik läks hästi. Kirjeldan Kaugemaa talu: Talu võttis ilmet tasapisi, kolme aastaga saadi valmis maja ja laut ning pisut põllumaad
nagu ta ise mõista andis. „Last ei saa hukka mõista.“ („Dina raamat“ lk 314) Ükskõik, mida väike laps on teinud, tuleb arvestada, et ta on siiski laps veel. Väiksed lapsed ei saa aru, mida nad täpselt teevad. Teoses tõmbas 5-aastane Dina uudishimust katla mehhanismist, mis kallutas potti ettepoole. Õnnetuses sai surma tema ema. Juba kogu see karjumine jättis lapse hinge tugeva jälje. Lisaks kõigele pidas tema isa teda süüdlaseks ning karistas teda omal moel. Lensman ei talunud enam lapse nuttu ning seetõttu hoidis lapsest eemale. Hiljem saatis ta lapse kasuperre, et tüdruk seal õpiks ja oleks oma temast eemal. Peagi pärast tüdruku kojunaasmist pani isa ta mehele. See kõik muutis Dina iseloomu ja käitumist negatiivses suunas. „„Ma ei saa öelda, et isa olemasolu oleks minu üleskasvatamisel vajalikuks tingimuseks olnud.““ („Dina raamat“ lk 269) Dina ütles nii oma isale, kuna ta kasvas üles ilma isata. Ometi sai
Kõige rohkem oli eesti laensõnu eestirootsi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed. Laenati uusi nähtusi ja mõisteid tähistavaid sõnu, aga ka juba keeles olemasolevaid mõisteid, on ka tõlke- ja tähenduslaene. Eesti laenud eestirootsi murretes on nt kiltor, kilter ‘mõisavalitseja’ (← kilter), kubias, kubius ‘kubjas’, mätsnikk ‘metsnik, metsavaht’, måisnik(k) ‘mõisnik’, talet ‘vallatalitaja, vallavanem’, talita iia, talite iia, taleta iia ‘lensman’ (← talitaja), halep ‘inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist’ (← alp), 18 kaim(os), käim(os) ‘nimekaim’, libb ‘emane koer, lita; liiderik naine; libu, prostituut’ (← libu), lurios ‘petis, vigurivänt’ (← lurjus), tåla ‘tobu, loll; narr, kloun’ (← tola), ma iia ‘hütt, maja’, mai, mäi, māe ‘võrgumaja rannas’, sil(l)m ‘kitsas väike laht’ (← silm), tint ‘(meri)tint’. Eesti keelest on laenatud ka teistesse
annaabi.ee 
