Londonis on esindatud peaaegu kõik erinevate maade rahvusköögid ja restoranitüübid, ka see kutsub turiste üha enam Inglismaale. Londonist 88 km põhja pool asub ülikoolilinn Cambridge ning 22 km kaugusel Oxford, mis on samuti tuntud oma ülikoolidega. Mõlemad ülikoolid on koolitanud nii Suurbritanniale kui teistele riikidele mitu põlvkonda juhte ja haritlasi. Oxfordi lähedal asub Shakespeare'i sünnilinn Stratford- upon-Avon. Sinna minemiseks kasutaksin ma lennuteed. See on lihtsaim ning kiireim varjant sinna jõudmiseks. Samuti ka mitte väga kulukas. Eesti kodanikule on Suurbritanniasse reisimine viisavaba. Tänu nende eriliste omaduste, erinevate kultuuride ja sõbralike inimeste pärast, oleks just Inglismaa see koht, kuhu esimesel võimalusel läheksin. Saaksin sellega, millest unistanud olen lähemalt tutvust teha.
ärivõtete vastu, lahendada äriteenistusse puudutavaid küsimusi, koordineerida äritegevust, arendada kaubandus- ja tööstusringkondade vahelist koostööd, propageerida kodumaist toodangut, jälgida Eesti alal tegutsevate välismaalaste tegevust, luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. 1.2 Kauba liikumsiteede areng 1918 – 1940 toimus küllaltki laialdane kaubateede areng. Kauba teedeks tol ajal nagu ka tänapäeval olid: Lennuteed, sõiduteed, raudteed ning veeteed. Nende areng mõjutas suurel määral Eesti kaubanduse arengut. Polekd teid, ei liiguks kaup. Mööda neid teid liikus kaup Eesti siseselt kui ka suurtemasse linnadesse Eesti übruses. 1.3 Uute kaubandusorganisatsioonide loomine Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal Antslas ja Sindis
Luzoni saarel, eriti Manilas. Tegemist on pealinnaga ja seal on kliente kõige rohkem ning kauba vajadus ka suurim. Eksporditakse elektroonika tooteid, transpordivarustust, riideid, vasest tooteid ning naftat. Imporditakse elektroonika tooteid, fossiilkütust, masina- ja transpordivarustust, rauda, terast, tekstiile ning kemikaale. Transport Filipiinide transpordis on sisevedudes tähtsal kohal raudteed (995km), maanteed (213 151km), lennuteed ning veeteed (3219km). Välisvedudel on oluline koht lennuliiklusel (lennujaamu 247) ning mereliiklusel. Teedekvaliteet ei ole eriti hea riigis ning seda põhjustab kindlasti omal määral mägederohkus, mille tõttu ei ole võimalik stabiilselt häid teid luua. Ka lennuliiklusel on üle poole lennujaamadest sillutamata maandumisradadega. (164, 247-st) Eestist otse Filipiinidele pole võimalik lennata. Vahepeatused on tavaliselt Euroopas. Populaarsed paigad peatumiseks on Amsterdam ning Moskva
Euroopas 100- saadustega. tööstus. Olulisel arenenud. panustajai keskmine Erinevad 200 in/km², Imporditakse kohvi, kohal Heal d. Siine temp. loodus suur linnades kakaod, teed ja teenindussektor tasemel on tähtsus on Jaanuaris 0 usundid. rohkem kui erinevaid troopilisi , enim lennuteed, ajapikku kuni -16 200 in/km². puuvilju. arenenud kuid ka vähenenud kraadi. Juulis Iive on Lääne- laevandus , kuid 8-24 kraadi. peaegu nullis. Euroopas. Suur ranniku Euroopa
sel hetkel, et see surnu oleks hoopis Loorentson. Eeva ja Jüri võtavad kassi endale, nimeks panevad Krants. Teenib nime auga välja. Algas sõtta võtmine. Laasmanni Henn võetakse ka(imelik natuke), Herman tahab ka sõtta minna. Saaremaa Miku tuleb laevaga mere pealt ja ahvatleb ja Hermanni merele minema. Herman veenab vanemaid, et nood tal minna laseks. Lastakse, Eeva paneb raamatu vahele 5 rublase igaks juhuks. Ütlevad veel ,et raudteesõit viis ühe, laev teise, kolmas peab siis lennuteed minema. Pühitsevad oma kuldpulma. Enam ei mõtle oma majast kusagil maal, kõik on nii kalliks läinud. Säästavad küll raha, aga tulutult. Herman saadab kirja, et tervis halb ja tuleb koju, on 16.a. Tal on seljal sinikad ja suured sügavad haavad jne. kahjustused, kuid perele räägib, et arst oli keelanud vanni võtta, süda ja kops haige. Eeva näeb magava Hermani haavu. Ei räägi midagi. Aasta on 1915. Suured rahutused vabrikus, Jüri pannakse etteotsa rääkima, ta loobub.
Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe. INFRASTRUKTUUR Transpordi võrgustik Venemaal on üks maailma kõige ulatuslikum. Riiklikud teed, raudteed ja lennuteed kokku on ligi 7700 km pikkused. Venemaa on vastu võtnud kaks siseriikliku transpordi strateegiat viimastel aastatel. Veoteenuste eksport on oluline osa Venemaal. Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trolliliini, 46 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod. Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti ka monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates. Raudtee Vene raudtee on üks majanduslik ime 19., 20. ja 21. sajandi maailmas. Raja pikkusega
Tooteid eksporditakse ka Euroopast väljapoole. Väga olulisel kohal on ka teenindussektor, kuid see on kõige enam arenenud Lääne-Euroopas. Kõrgtehnoloogilise tootmise areng pole Euroopas väga kiiresti arenenud. Transpordisüsteemid Transpordisüsteemid on väga heal tasemel ja kõrgelt arenenud. Siiski on maaneteid, millel on väga suur liiklus, on ülekoormatud ja millel on ummikuid. Heal tasemel on ka lennuteed (hulgaliselt lennuteid), kuid samas ka laevandus (mereteed). Euroopa transpordisüsteemid on pidevas arengus ning neid täiustatakse pidevalt. Panus maailma- Euroopa on üks kolmest maailmamajanduse keskmest. Kahjuks on Euroopa tähtsus ajapikku vähenenud. Loodetakse, et lähiajal toimuv Euroopa majandusse Liidu laienemine aitab säilitada regiooni tähtsat rolli maailmamajanduses
annaabi.ee 
