id=21262) Programmi käivitamisel avaneb instruktorile tühi keskkond, kuhu hiljem saab lisada erinevaid objekte vastavalt vajadusele. Programmis leidub üle 600 erineva objekti, mis annab piisava varieerivuse erinevate harjutuste läbiviimiseks. (http://sisekaitse.ee/index.php?id=21262) 6.1.2 Õppija XVR keskkonnas Esmalt valib instruktor rolli, keda koolitatav hakkab mängima. XVR keskkonnas on võimalik läbi mängida mitmeid erinevaid rolle alates esimesena kohale saabunud ametnikest kuni lennusalga helikopterijuhini välja. Õppija näeb sündmust läbi oma vaatevälja ning kasutades mänguhoova on tal võimalik sõita, jalutada või lennata sündmuskoha piires. Kui meeskonna treenigu korral osaleb rohkem õppureid kui üks siis on osalejatel võimalus näha sündmuskohal kaasõpilaste virtuaalteisikuid. (http://sisekaitse.ee/index.php?id=21423) 6.1.3 Kontroll ja juhtimine Õppija seletab instruktorile kuhu ja kuidas soovib ta saabuvad ressursid paigutada ja milliseid
strateegiliste objektide õhukaitse tagamine. Õhuväe ülesanded Õhuväe prioriteet on õhuseire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Eesti peab olema valmis tegutsema vastuvõtva riigina (host nation) ning selleks on tegutsemisvalmis lennubaas hädavajalik Lennubaas on NATO Balti õhuturbe ühe lennusalga baasiks Kogu Kaitseväe lennundustegevust korraldada. Lennuvahendite esmane ülesanne on Kaitseväe väljaõpet toetada Lennubaasi koosseisu kuulub õhuväe tagalatoetusgrupp, mis toetab kogu õhuväge logistiliselt. Samuti kuulub lennubaasi alla kogu õhuväe jaoks mõeldud väljaõppekeskus. Vajadusel saavad siin koolitust teistegi väeliikide kaitseväelased. KASUTATUD ALLIKAD
hindamiseks. 8 Kopteripiloot täidab erinevat tüüpi ülesandeid nagu näiteks reisijate ja kaubavedu, otsingu- ja päästetööd, maapealse liikluse jälgimine. Kopteripiloot võib töötada lennufirmas, piirivalve või õhuväe struktuurides. Tegeleda tuleb merereostuse avastamisega, Eestis on üheks probleemiks talvel merejääle hättasattunud kalameeste päästmine. Piirivalve Lennusalga kopteripiloodid teostavad maismaa- ja merepiiri kontroll-lende, vajadusel inimeste päästmist merelt. Tarviduse korral abistatakse politseid, meditsiini- töötajaid, päästetöötajaid. Helikopteri juhtimiseks tuleb tunda ja kasutada paljusid tehnilisi seadmeid, kuna juhtimine toimub peamiselt käsitsi ehk sooritatakse visuaallende. Suurtel mitme mootoriga helikopteritel on automaatikat peaaegu sama palju kui lennukites.
Eksperdid: Pille Tammpere – Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist, peaekspert Veronika Reinhard – Tartu Ülikooli Kliinikumi neurointensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog Piret Valdek – AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja, kirurg Raido Paasma – AS Pärnu Haigla intensiivravi osakonna juhataja, anestesioloog, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Kalmer Sütt – Politseikapten, Politsei ja Piirivalveameti Piirivalveosakonna Lennusalga juht Marika Väli – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, arenduse asedirektor, patoloog Stella Polikarpus – Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise õppetooli assistent Mari-Ann Vernik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, erakorralise meditsiini õde Tiina Uusma - Tartu Tervishoiu Kõrgkool, lektor - kutseõppe õppekavade juht Illustratsioonid: Fotolia, Tallinna Kiirabi koolituskeskus Fotod: Jürgen Saarniit, Vassili Novak, Marika Väli, Piret Valdek, Ahti Varblane, Andras
annaabi.ee 
