jälgitavad (veekogud, reljeef, asulad, teed jne). Topograafilised – sama eelmisega, kuid suuremas mõõtkavas Temaatilised – kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad Kaartide jagunemine kujutava ala suuruse järgi * Maailmakaardid *Mandrite ja ookeanide kaardid * Regioonide kaardid * Riikide kaardid * Kohalikud kaardid * Linna, küla kaardid Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid
Eksamiteemad Kohalikud kaardid Linna, küla jne kaardid Otstarbe järgi Teedekaardid Õppekaardid Turismikaardid Erikaardid Merekaardid Sõjaväekaardid Lennukaardid Ehitusplaanid 3. Üldgeograafiline ja temaatiline kaart, temaatiliste kaartide jagunemine. Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart
Geodeetilisi arvutusi rahuldab projektsiooni moonutus alla 0,0001 (1:10 000) põhimõõtkavast, aga kaardi pildi täpsuse tagab moonutus kuni 0,001 (1:1000). Kuna reaalne täpsus on väiksem kuni 5x, siis on vastuvõetavad mõõtkava moonutuse tegurid 0,997...1,003. Leiti, et kõige sobivam on kooniline projektsiooni, sest Eesti mõõtmed on põhja-lõuna suunas 1/3 võrra väiksemad kui ida-lääne suunas. Koonilises projektsioonis on ka rahvusvahelised lennukaardid. Seega valiti Eesti põhikaardi projektsiooniks Lamberti kooniline konformne projektsioon. Lisaks leiti, et sobiv on kahe lõikeparalleeliga polaarprojektsioon ( koonuse telg on ühtne maakera pöörlemisteljega). Lähtudest kõigist kaalutlustest leiti, et mõõtkavades 1:50...1:200 on mõtekas kasutada ristprojektsiooni nivoopinnale (ortogonaalne projektsioon). 1:500...1:20 000 kooniline konformne projektsioon (Lambert-Est). 1:50 000..
Üldgeograafilisel kaardil on kujutatud objekte ja nähtusi, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef, asumaad, teed). Üksikasjalikke üldgeograafilisi kaarte nim topograafilisteks. Teematilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlate objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jälgitavad (kliima kaardid ja mullakaardid). Kaarte saab jaotada ka ülesande järgi: 1) teatmekaardid 2) õppekaardid 3) merekaarid 4) lennukaardid 5) teekaardid 6) turismikaarid. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaali vastu võtta 12-lt satelliidilt. Arheoloogoliste leidude vanuse määramine.
viibides reaalselt jälgitavad.(veekogud, reljeef, asulasd, teed, jm). Üksikasjalike üldgeograafilisi kaarte nimetatakse dotograafiliseks. Demaatilistel kaartidel kujutatakse mingit kindlat objektide klassi või nähtust ja enamasti ei ole need maastikul viibides reaalselt jägitavad.(kliimakaardid, mullakaaridid) Kaarte saab jaotada ka otstarbe või ülesande järgi: teatmekaardid, õppekaaridid, merekaardid, lennukaardid, teekaaridid, turismikaardid. Lisaks kaardile ja enamasti koos kaardiga kasutatakse tänapäeval oma asukoha määramiseks GPS-i e. ,Gbaalset asukohamääramise süsteemi. GPS Global Positioning System koosneb ümber Maakera tiirlevatest sateliitidest. Minimaalselt saab oma asukohja määrata kolme sateliidi abil. Sateliitidelt signaali kätesaamiseks on vaja spetsaalset GPS vastuvõtjat, mis lihtsamatel ja odavamatel juhtudel on mobiilsugune aparaat.(käsik GPS) asukoha määramis
rahvusvahelised normid, soovitatava praktika ja protseduurid järgmiste küsimuste kohta: a) sidesüsteemid ja aeronavigatsioonivahendid, sealhulgas maamärgid; b) lennujaamade ja maandumisalade omadused; c) lennureeglid ja lennuliikluse juhtimine; d) lennutegevuse ja tehnilise personali litsentseerimine; e) õhusõiduki lennukõlblikkus; f) õhusõiduki registreerimine ja identifitseerimine; g) meteoroloogilise informatsiooni kogumine ja vahetamine; h) lennupäevikud; i) lennukaardid ja -skeemid; j) tolli- ja immigratsiooniprotseduurid; k) hättasattunud õhusõiduk ja õnnetuse uurimine; l) samuti muud lennuliikluse ohutuse, regulaarsuse ja tõhususe küsimused, mille käsitlemine võib osutuda vajalikuks. Avamere kohal asuv õhuruum ei kuulu aga ühelegi riigile, olles avatud kõikidele riikidele ning nende kodanikele vabaks kasutamiseks. See õhuruum on 1959.a Artika lepingu kohaselt demilitariseeritud ja neutraliseeritud
annaabi.ee 
