Mesila võiks asuda kõrgepingeliinidest eemal, sest lennumesilased võivad tänu elektromagnetväljale kaotada orientatsiooni ning eksida teel tarru. Mesilas võiks aia iluks olla ka paar elupuud, kuhu sülemimesilastel meeldib kobarduda. Kõrged puud mesilasse ja selle lähedusse ei sobi, sest sülemite püüdmine kõrge puu otsast on väga tülikas tegevus. Mesilasse sovibavad madalad põõsad, viljapuud ning marjapõõsad, sest need varjavad suvel tarusid ereda päikese eest. Lennuavade suund ei ole kohustuslikult määratud, kuid eelistatakse ida-kagusuunda. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude hulk ja asetus Tarude hulk Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid. Kuid tagavaratarud on ka mugavad raamide ja kärgede ladustamiseks. [Mesilaste pidamine - E
tuleks järgmisel korral pered kuklastest 50-100 meetrit eemale viia. Lisaks tuleks arvestada sellega, et soojuskollete paigaldamisega võib taru lähedalt või koguni taru alt märgata soojust armastavaid rästikuid või nastikuid. Kui tahetakse jätta mesilased metsa ka talvituma, siis oleks tarvilik valida koht, mis on kuiv, päike paistaks peale ning jätkuks ka varakevadist korjet. Veel tuleks üle vaadata tarude seisukord ning lennuavade suurus, kuna tarusse võivad sisse pugemist himustada hiired ja rotid ning nugised, kes sööksid taru koheselt täiesti tühjaks. Iga koht talvitumiseks ei sobi, sest paljudes kohtades käivad ringi veel karud, kes rüüstavad tarusid, samuti võivad talvitamiseks metsa jäätud tarusid ohustada ka pahade kavatsustega inimesed. KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli anda ettekujutus mesilaste pidamisega kaasnevatest probleemidest
Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- (mänd ,kuusk) kui ka lehtpuude (pärn, vaher, kask, tamm, jalakas, sarapuu, hobukastan,) puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ?C) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. 1.4.Raudsepp. Raudsepa lennuavade suurus on u 34 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 69 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus
toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. Mööbli-toonesepa kahjustustele peab väga hästi vastu kõrgel temperatuuril (üle 100 ºC) kuivatatud puit, seda isegi siis, kui mööblit hoida hiljem niisketes tingimustes. Tõsi küll, pärast paariaastast seismist niisketes tingimustes muutub ka termiliselt töödeldud puit putukatele kättesaadavaks. Väga vana puit (250300 aastat) ei ole tooneseplastele samuti vastuvõetav. Raudsepp: Raudsepa lennuavade suurus on u 34 mm, avad ümarad. Vastsete käigud on 3 mm suurused ning tihti järgivad aastarõngaste suunda (toitub põhiliselt aastarõnga kevadpuidu piirkonnas), see annab kahjustustele korrapärase kuju. Täiskasvanud mardikas on 69 mm pikk, vastne kuni 9 mm pikk. Kahjustab puitu kogu ristlõike ulatuses, kuid lülipuidus liikumiseks vajab kõrget niiskusesisaldust või siis seentest kahjustatud puitu. Puuliikidest eelistab lehtpuid, eriti tamme, kuid võib levida ka okaspuus
annaabi.ee 
