aaretega. Tegevus käib ,,oma ämblikuniidi otsas kõlkuva elu" hoidmise nimel. Kirjanikul on hämmastav oskus vaadata asjadele ootamatust küljest, esmapilgul üsna elulised ja reaalsed situatsioonid muutuvad absurdseteks ja koomilisteks. Kivirähk ise on maininud, et tal ei olnud muidugi plaanis uut eepost kirjutada (keegi kuskil olla virisenud, et Kalevipojas pidi vähe rahvapärimust olema), küll aga ühte sellist toredat raamatut, kus kõik eestlaste kratid ja libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud. Tegelaskond on ääretult mitmekesine ja kirju-mirju. On suuremad vargad ja väiksemad vargad, mõned tagsihoidlikumad ja mõned isegi nii-öelda aatelised, on kiusu ja kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega
Huligaani pihtimus", "Huligaan" jt) Huligaani pihtimus Igaüks juba laule ei tee, Igaühele antud ei ole langeda võõraste ette kui ubin puust. Maailma suurim pihtimus on see, pihtimus huligaani suust. Ma käin kiuste kemmimetult ringi, õlgedel pea kui petrooleumilamp. Mulle meeldib valgustada teie raagus hingi, teie, hämarais urgudes redutav kamp. Mulle meeldib, et sõimukivid mu pihta lendvad röhkiva rahesajuna. Siis ma oma juuste turris viha veel jonnakamalt kämblad vajutan. ...... Vaesed, vaesed vanad! Kui näotud te praegu küll olema peaksite! Te sood ja jumalat kardate ikka veel. Oh, kui te teaksite, et teie poeg on Venemaal kõige parem poeet! Küll oli muret teil poisisindriga, kes sügisel paljajalu loivas lompides ringi. Aga nüüd tema kõnnib silindriga ja kannab lakknahast kingi. Jessenin püüdis hukkatuslikust keskkonnas välja rabeleda ning lahkus Moskvast
Edelarühm Lihula, Karuse, Hanila, Varbla, Mihkli, Tõstamaa ja põhiosa Audru kihelkonnast; Siirdemurrak saarte ja läänemurde vahel; Ühisjooned saarte murdega: o puudub palatalisatsioon i ees; o illatiivis se-lõpp, nt taluse; o sisekaolised de-tunnusega mitmuse tüved, nt koerDe ‘koerte’; o lugema- ja nägema-tüübid mitmuse 3. pöördes TA vormid, nt luGeBaD ‘loevad’; o a-tüveliste 2-silbiliste pika esisilbiga verbide vormid on sisekaolised, nt lenDvaD ‘lendavad’; o n-lõpuline nud-partitsiip, nt tuln ‘tulnud’; o verbide 1. pöörde lõpust on n kadunud oleviku ja lihtmineviku vormides, nt anna ‘annan’; Varbla ja Tõstamaa murrakusse pole jõudnud mitmed läänemurde uuendused: o v ei ole muutunud b-ks; o puudub geminatsioon, nt tuBa ‘tuppa’; o ajaloolise ks-ühendi assimilatsioon on andnud translatiivis se-tunnuse, nt puruse ‘puruks’, konditsionaalis on see –s, nt oles ‘oleks’;
Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib Ma oma andeid ei peida, siin olen võimas ma Ei enne sulepead heida, kui plaanid täis kõik saan Ref: Kui tahan peatub lõvi tallena siin kui tahan kõik kolm karu minema viin kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib 33 Tule ääres istun mina Sergius Lipp / F. Sadovski Tule ääres istun mina, õhus lendvad sädemed. :,: Öösel keegi mind ei sega, kõik on vait ja vagune. :,: Hommikul meid koidupuna vara unest äratab. :,: Rändama mind sunnid sina mööda laia ilmamaad. :,: Nüüd, mu kallim, lähen mina, teadmata mu reisitee. :,: Mälestuseks seo mull' sina rätik sõlme rinnale. :,: Tahaks teada, kes küll homme kuuleb minu lauluhäält? :,: Ja kes päästab selle sõlme lahti minu rinna päält? :,: Tüdruk, armastan päikest ja tuuli Albert Uustulnd / Albert Uustulnd
annaabi.ee 
