Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool, etanool, propanool). Pika süsinikuahelaga alkoholid on vees vähe lahustuvad (nt pentanool jne). Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega
valmistatud kindlustuslisandit, siis pH alanedes silo söömus reeglina suureneb. Fermentatsiooni teistel lõpp-produktidel on söömusele palju otsesem mõju, kui pH-l. Tõestatud on ammoniaagi negatiivne mõju söömusele, kuigi see mõju võib olla kaudne. Söömust otseselt mõjutavateks teguriteks peetakse mitmesuguseid amiine, mis tekivad silos valkude lagunemise käigus samaaegselt ammoniaagiga. Tugevalt negatiivne müju silo kuivaine söömusele on piimhappel ja lenduvatel rasvhapetel. Silo kuivaine söömus väheneb iga grammi piimhappe sisalduse suurenemise korral silo kuivaines 13,0 g võrra päevas ja iga grammi lenduvate rasvhapete sisalduse suurenemisel 25,6 g võrra päevas. Lenduvatest rasvhapetest mõjutab söömust kõige negatiivsemalt propioonhape. Silo kuivaine sööömus on suurem siis, kui valmistamisel kasutatakse keemilisi kindlustuslisandeid, sest need vähenadavad fermentatsiooniprotsessi käigus orgaanilise aine
võib valmimine kesta mõnest nädalast mitme aastani. Valmimise kiirendamiseks ja suunamiseks võidakse piima või juustude kalgendisse lisada kontsentreerimisfaasi ajal täiendavalt tööstuslikult toodetud ensüüme või spetsiaalselt töödeldud (hüdrolüüsitud) mikroobmassi ehk hüdrolüsaati. Oma elutegevuse jääkidega kujundavad mikroobid juustumassi happesust, maitset, struktuuri ja muid omadusi. Suur mõju on seejuures mitmesugustel orgaanilistel hapetel, lenduvatel ühenditel, gaasitel jne. [12] 12 Joonis 9. Mikroobide jaotus temperatuurilembesuse järgi Pimhappebakterite poolt eritatav piimhape on põhiliseks juustumassi pH (happesuse) kujundajaks. Propioonhappebakterite poolt toodetav propioonhape määrab osaliselt näiteks Šveitsi tüüpi juustude maitseomadusi, võihappebatsillide poolt eritatav võihape aga võib muuta juustu tarvitamiskõlbmatuks. [10]
Tänu mikroobe hävitavale mõjule ja rögalahtistavale toimele on taime kõige rohkem kasutatud erinevate hingamisteede haiguste korral. Abi on nii ravitee joomisest kui ka eeterlikke õlisid sisaldavate aurude sissehingamisest. Lisaks eeltoodule on nõmm-liivateed pruugitud palaviku alandamiseks, sapi sünteesi ergutuseks ning liigse vee väljutamiseks organismist. Välispidiselt kasutatakse taimeosi erinevate mikroorganismide hävitamiseks mädastes põletikukolletes, sest lenduvatel eeterlikel õlidel on bakteritsiidne toime. Kaudselt oli nendelgi inimestel õigus, kes sajandite eest kandsid riiete külge riputatud nõmm-liivatee kimpe, et nakkushaigustest hoiduda. Tõsi, kimpude kandjaid kaitsesid eeterlike õlide hulka kuuluvad lenduvad ühendid, aga mitte mingid üleloomulikud taime võlujõud. Liigesevalude leevendamisel on abi ka ürtide lisamisest vannivette, sama kehtib ka jalahooldusvannide korral. Isegi
Eesti keskkonnaseisundit saab vaadelda: õhusaaste probleemid on regionaalsel tasemel seotud Kirde-Eestiga, kuna Eesti energiatootmise ja keemiatööstuse eripäraks on põlevkivil põhinev tootmine. Globaalsel tasandil on Eesti õhusaaste probleemid seotud Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saartega,kuhu kandub Kesk- ja Lääne-Euroopast kaugülekande teel. Ajavahemikul 1980-2003 vähenesid Eestis paiksetest saasteallikatest SO2 heitkogused 64,3 % ja NOx 25,8 %; tahketel osakestel 88,4 %, lenduvatel orgaaniliste saasteainetel 51 % ja CO 58,8 %.Suure osa keskkonnaprobleemidest Eestis tekitab siiski transport. See on kõige suurem Harjumaal.Järgnevad põllumajandusmasinad. Lennu- ja siseveetranspordi osakaal on väike. Eestis on SO2 heitkogused tunduvalt vähenenud.Eestis on juba täidetud väävliühendite osas vähendada üle piiride ulatavaid voogusid ning stabiliseeruda lämmastikuühendite heitkogused 1987. aasta tasemel)
Lämmastiku sadenemiskoormuse vähenemist on näha ka paiksetest saasteallikatest lendu paiskuvate lämmastikuühendite näol. -ide heitkoguste osakaal on vähenenud ajavahemikul 1987-2002 üle 36%. Sarnaselt -ide heitkoguse vähenemisega on vähenenud ka teiste saasteainete kogused (vaata Joonis 7). Tahkete osakeste heitkogused 33 paiksetest saasteallikatest on vähenenud 86,9%, heitkogused 69,5%, lenduvatel orgaaniliste saasteainete oma 50,2% ja CO 60,4% (1990-2002 aastal) (Kohv 2003). Joonis 7. Eesti paiksetest saasteallikatest õhku paiskunud tahkete osakeste, lenduvate orgaaniliste saasteainete, , ja CO kogused perioodil 1980-2002. Allikas: Kohv 2003 On täheldatud ka, et saaste koguse suuruse ja saasteallika kauguse vahel on otsene seos. Nimelt on saaste poolt tekitatud mõjud saasteallika läheduses oluliselt suuremad kui seda kaugemal olevatel aladel
annaabi.ee 
