Pereteraapias muutub aruteluobjekt pidevalt: vahel on selleks põlvkondadevahelised suhted, vahel täiesti tühisena näivad igapäevased asjad. Selles pole mingit vastuolu: minevikus pooleli jäänud asjad peegelduvad igapäevastes rutiinsetes toimingutes, nii et viimaste arutamine on seotud esimestega ja ka vastupidi. http://tnk.tartu.ee/tutvustus.html 1.2 Pereteraapia eesmärk Pereteraapia eesmärk pole mitte inimeste "ravimine", vaid protsessi käivitamine omamoodi "lendstardist" ja selle garanteerimine, et "mootor" käima läheks, enne kui jõuetult abist loobutakse. Hilisema liikumissuuna saab pere valida ise. Terapeut võib giidina viia pere ekskursioonile, mis pakub uusi võimalusi, aga kus vaid pere ise saab otsustada, mis võimalused ta valib. Igale teraapiale tuleks lisada silt sellega kaasnevatest ohtudest, nagu 3 suitsupakil on märge suitsetamise ohtlikkusest. Teraapia eesmärk on muutuste hoogustamine
kiiruserekordid. Esimene autode kiiruserekord pärineb 1898.aasta detsembrist, mil prantsuse ajakirjanik ja Automibile Club de France´i üks asutajaid Paul Meyan ületas seni jalgratturite valduses olnud maismaasõidukite kiiruserekordi. Vaid kaheksa päeva hiljem, 18.detsembril 1898.aastal, ületas selle Automobile Club de France´i võidusõidukomitee esimees markii Gaston de Chasseloup - Laubat, saavutades Prantsusmaal Archeres paadikujulise elektriautoga " Jeantaud " lendstardist läbitud kilomeetri keskmiseks kiiruseks 63, 154 km/h. Umbes kuu aega hiljem purustas selle rekordi belgia insener Camille Jenatzy omaehitatud elektriautoga, mille keskmiseks kiiruseks sai 66, 664 km/h. Markii Chasseloup - Laubat vastas sellele juba samal päeval, püstitades kiiruserekordi 70, 585 km/h. Kümne päeva pärast aga ületas selle uuesti Jenatzy, kes kruvis kiiruserekordi 79, 996 kilomeetrini tunnis. Seejärel võtsid mõlemad aja maha ning asusid oma
enda olümpiadebüüdi pärast. 35. koht ei anna tõepoolest põhjust rõõmustamiseks. Danil Haustov, ujumise 100 m vabalt 51.Arvestades statistikat, kus üheksast stardis olnud ujujast püstitas Eesti rekordi viis, ei anna Danil Haustovi esinemine juubeldamiseks põhjust. Kristjan Kais ja Rivo Vesik, rannavõrkpalli alagrupiturniirVõrkpallurite ebaõnnestunud mängule võib leida mitu objektiivset põhjendust, kuid vähemalt ühe võidu pidanuks saama. Daniel Novikov, trekisõidu 200 m lendstardist 21.Novikov on mees, kellelt keegi midagi ei lootnud. Ka sportlane ise tunnistas enne starti, et suure tõenäosusega pole viimasest kohast pääsu. Nii ka läks. Kergejõustik Gerd Kanter tõi ketteheites Eestile olümpiakulla! Tema saavutused: 2007 Osaka maailmameistrivõistlustel 1. koht 2006 Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2. koht 2005 Helsingi maailmameistrivõistlustel 2. koht 2005 Izmiri universiaadil 1. koht 2004 Ateena olümpiamängudel 19. koht
69. maantee grupisõit (245 km) 143 6:36:48 (+ 12:59) GRETE TREIER - Eesti ainus naisrattur Pekingi olümpial lõpetas tugevas vihmasajus kulgenud grupisõidu 30. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 30. maantee grupisõit (126 km) 66 3:33:17 (+ 0:53) DANIEL NOVIKOV - olümpial debüteerinud noor sportlane jäi meeste trekisprindis viimaseks Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. trekisõit - 200 m sprint lendstardist 21 11,187 Judo MARTIN PADAR - soodne loos andis hea võimaluse maadelda ennast kõrgele kohale, paraku tabas teda varasemastki tuttav ebakindlus ning võistlus lõppes kolmandas ringis kaotusega brasiillasele Joao Schlitterile Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 17 +100 kg (raskekaal) 34 kaotus kolmandas ringis Kergejõustik GERD KANTER - maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda
Pereteraapias muutub aruteluobjekt pidevalt: vahel on selleks põlvkondadevahelised suhted, vahel täiesti tühisena näivad igapäevased asjad. Selles pole mingit vastuolu: minevikus pooleli jäänud asjad peegelduvad igapäevastes rutiinsetes toimingutes, nii et viimaste arutamine on seotud esimestega ja ka vastupidi. Pereteraapia eesmärk pole mitte inimeste “ravimine”, vaid protsessi käivitamine omamoodi “lendstardist” ja selle garanteerimine, et “mootor” käima läheks, enne kui jõuetult abist loobutakse. Hilisema liikumissuuna saab pere valida ise. Terapeut võib giidina viia pere ekskursioonile, mis pakub uusi võimalusi, aga kus vaid pere ise saab otsustada, mis võimalused ta valib. Kaua pereteraapia kestab ? Esimesed seansid peetakse tavaliselt lühikeste vahedega, näiteks kord nädalas, edaspidi aga iga kahe nädala või kuu tagant. Keskmiselt käiakse 6-10 seansil.
annaabi.ee 
