domineerivaks stiiliks oli art déco. Minu lemmikuks osutus helmes- ja klaashelmestikandiga ihuvärvi taftist õhtukleit, mis pärineb Jugoslaaviast ning on õmmeldud aastal 1923. Kuna tol ajal domineerisid eelkõige madala vöökohaga ja sirge lõikega kleidid, jäi see kleit silma oma vormikuse ja naiselikkusega. Kuigi kleit on aastast 1923, võiksin kanda seda ka tänapäeval mõnel pidulikumal üritusel. Eriti meeldis mulle kleidi alumine osa, mis langeb alla väga graatsiliselt ja veidi lendlevalt. Uut sain teada kindlasti kunstiajaloo kohta. Kuidas tol ajal, kui mehed olid sõjas, hakkasid naised mehelikumalt riietuma ning vastutus hakkas nende õlule langema. Kõik need mõjutused olid näha ka riietel. Drastiliselt muutunud rõivamood avaldus peamiselt kleitide pikkuses, mis jäi järjest lühemaks, ulatudes lõpuks paljusid vanameelseid šokeerides üksnes põlvedeni. Moes olid kleidid, mille juurde kuulusid ajastu kordumatud ja elegantsed, samuti
Kordagi ei tekkinud kontserdi vältel mõtet kella vaadata ning tüdimustunne puudus. Ta suutis suurepäraselt „välja mängida” palade kiiremad ning agressiivsemad osad. Näiteks tooksin kiire algusega Johannes Brahmsi „fis- moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev inimene ei saa aru, kuidas inimene suudav nii kiiresti oma sõrmi klaveril liigutada. Loomulikult on see suure töö tulemus. See on hämmastav! Sama kiirelt ning lendlevalt ja võiks öelda, et justkui sillerdavalt mängis Naily ka Franz Schuberti „klaveripala op 2 posth Es-duur”. Üks kiiremaid ja lendlevamaid teoseid oli minu arvates Ludwig van Beethoveni Sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur „Allegro assai”. Selle teose vältel kõlab läbi see üks ja sama viis, mis alguses. Teose keskel on väga vaikselt, madalalt ning mulle tundus, et isegi kuidagi kurjakuulutav osa, kuid siis kõlab jälle läbi see alguses mängitud viis
taustaks siiski minoorne. Rõõm oli aeglane, piano, dünaamika kasvab, kuid siis räägib järsku aeglane ja rahulik toon, kõlavad helged toonid. Kahtluses kõlab palju dissonantse ja ebakõlasi, muusika tundub veider. Viha kõlab väga robustselt ja tabavalt, heli on vali ja haldab üle klaveri. 2. F. Chopin (1810-1849) Briljantsed variatsioonid B-duur op 12 – algas võimsate akordidega, edasi sujus lendlevalt. Kõrged heliredeli käigud jäid kõlama. Meeleolu oli enamasti rõõmus. Keskel oli palju staccatos mängimist, kuid siis muutus jälle voolavaks ja kohati ka nukraks. Register on kõrge, on ka üle klaviatuuri liikumisi – ülemisest alumisse registrisse. Tempo on kiire. Lõpus hakkas meloodia kasvama ja heli muutus valjuks. Lõppes ühte nooti. 3. J.S Bach (1685-1750) Prelüüd ja fuuga es-moll HTK I osast – esitas Anna Maria Kaarma. Rahulik ja nukker meeleolu
vanuses 12-17. Orkestris olid ainult professionaalid, uskumatu oli tõdeda, et nad kuulusid minuga samasse vanusegruppi. Nende nägudest ei olnud näha hirmu ega ärevust, nad tegid oma asja, hästi ja kiiduväärselt. Riivo on võitnud mitmeid auhindu Eesti Kooriühingult ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidult. Dirigent ei juhatanud ainult orkestrit, vaid esitas ka kaks klaveripala. Tema esitusi nähes ei tundunudki pillimäng niivõrd keerukana, ta valdas klaverit hästi ja klahvidel liikus ta lendlevalt. Noorusliku dirigendi ja tuntud muusiku ühine kontsert oli harmoneeruv, nad täiendasid üksteist ja andsid helge tõuke uude aastasse. Kontserdiõhtul esines ka Tõnise noorim tütar samuti klaveripalaga, mille kirjutas Mägi ise, kui tütar oli veel väike. Eelnevalt rääkis ta publikule tutvustava loo, kuidas pala sündis ja selle mõju isa ja tütre vahel. Pala ise oli pigem rahulik, see kõlas ilusasti ning sellest õhkus lootust ja armastust
tõenäone, et kõnealune küsimus põhjustab piinlikkust või süütunnet. Silmside, mis kestab üle kahe kolmandiku suhtlemisajast, viitab huvile pigem partneri isiku, kui tema sõnade vastu. Silmsidet esineb rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. Teine oluline osa kehakeelest on kõnnak ning kehahoiak. Iga inimene käib küll isemoodi, kuid liikumise kiirus, rüht ja sammu pikkus väljendavad inimese meeleolu. Rõõmsas meeleolus inimene liigub kiiresti ning lendlevalt, õnnetu vaevaliselt ning õlad longus. Masendatud inimene veab jalgu järele, käed taskus ning pilk maas. Kiiresti ning kätega vehkides liikuvad inimesed on enamasti sihikindlad ning valmis oma kavatsusi ellu viima. Kui tõtakale sammule lisanduvad ka käte puusas hoidmine, väljendab see tahet lühimat teed pidi võimalikult kiiresti eesmärgini jõuda. Selline kõnnak oli omane Suurbritannia peaministrile Winston Churchillile.
Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati reljeefe. Kirikutes kasutati ka maalitud ornamentikat, freskosid. Eestis on selle aja ilusaimaks näiteks Valjala kirik Saaremaal. Gooti kunst 12-16 (kohati) saj. Kui romaani arhitektuur on raskepärane ja sageli silmatorkavalt range, siis gooti arhitektuur on lendlevalt graatsiline.. See sai võimalikuks tänu uutele konstruktsioonielementidele, mis võimaldas seintesse rajada suuri teravate kaartega aknaid. Gooti maalis ja skulptuuris kohtame samuti peeneid, sageli väljavenitatud proportsioonidega figuure ja voolavat elegantsi. Nagu romaanika, nii seisis ka gootika peamiselt kristliku kiriku teenistuses, kuigi sel oli ka ilmalik väljund, eriti siis, kui tekkis õukonnastiil, mida tuntakse rahvusvahelise gootika all, mis oli sageli äärmuslikult