Siin asub 1842. aastal loodud maailma kõrgetasemeline sümfooniaorkester. Kõrgelt hinnatud on ka Viini Riigiooper ja Viini Rahvusooper, kus tegutseb ka Eesti lauljatar Annely Peebo. Viini klassikuteks nimetatakse Joseph Haydnit, Wolfgang Amadeus Mozartit ning Lugvig van Beethovenit. Nendest sai eeskuju paljudele heliloojatele. Palujde laulude autor on Franz Schubert. Viinist on pärist maailmakuulus tants Viini valss, mis arenes välja austria rahvatantsust lendlerist. Viini valsi tegi oma loominguga kuulsaks Johann Strauss, keda nimetati ka valsikuningaks. Austria rahavamuusika on hoogne ja rõõmsameelne. Oluline osa on tantsumuusikal. Tuntumad rahvatantsud olid valss, lendler ja polka. Populaarsemad pillid olid lõõtspill, viiul ja kandlesarnane tsitter. Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4
2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarsemaks moetantsuks. Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis. Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane valss on poole aeglasem kui viini valss. Aeglast valssi kutsutakse ka inglise valsiks. Aeglast valssi õpetatakse Eestis tavaliselt juba esimeste tantsude seas, sest kuna tempo on aeglane, on neid samme lihtne õppida
Risttelgpööre (Cross Swivel) 3. Kortee hõljumisega (Hover Corté) 4. ,,Kalasaba" (Fish Tail) 5. Joostav pööre paremale (Running Right Turn) 6. Külgvahetussamm paremale (Progressive Chasse to the Right) 7. Nelik jooks (Four Quick Run) VALSS Arenenud 18. sajandi II poolel Saksamaal ja Austrias nn. saksa tantsust ( Deutscher Tanz ) ja ländlerist. Valss vallutas Euroopa 19. sajandi alguses koos romantismiga. Tõenäoliselt tekkis ta saksa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Valsi nimetus on tulnud saksakeelsest sõnast ,,walzen", mis esialgu tähendas ,,keerlema, rullima". Seltskonnatantsu tõi valss täieliku murrangu: ta ei nõudnud pikaajalist õppimist ja tantsiv paar ei olnud enam seotud tantsu kompositsiooni ning teiste tantsijatega. Valsiga algas seltskonnatantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk. Valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene on rõhuline.
3. Kortee hõljumisega (Hover Corté) 4. ,,Kalasaba" (Fish Tail) 5. Joostav pööre paremale (Running Right Turn) 6. Külgvahetussamm paremale (Progressive Chasse to the Right) 7. Nelik jooks (Four Quick Run) Valss Arenenud 18. sajandi II poolel Saksamaal ja Austrias nn. saksa tantsust ( Deutscher Tanz ) ja ländlerist. Valss vallutas Euroopa 19. sajandi alguses koos romantismiga. Tõenäoliselt tekkis ta saksa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Valsi nimetus on tulnud saksakeelsest sõnast ,,walzen", mis esialgu tähendas ,,keerlema, rullima". Seltskonnatantsu tõi valss täieliku murrangu: ta ei nõudnud pikaajalist õppimist ja tantsiv paar ei olnud enam seotud tantsu kompositsiooni ning teiste tantsijatega. Valsiga algas seltskonnatantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk. Valsi muusika taktimõõt on ¾. Taktis on kolm lööki, neist esimene on rõhuline.
annaabi.ee 
