ning esimene päris tema ooper mängiti 1715(arsilda, regina di ponto) teatris mida vivaldi ise juhtis ning mille tsensorid ära keelasid ning loa alles järgmiseks aastaks andsid. 1716 tegi vivaldi veel kaks ooperit millest üks (La costanza trionfante degli amori e degli odi) oli nii populaarne et seda mängiti aastaid hiljemgi. Tema ooperite stiil kõigile ei sobinud ning Bendetto marcello kirjutas temavastase lendlehe mille hilisema tagajärje tõttu sai marcello perekond õiguse teatri juhtimiseks mille juht vivaldi oli olnud. Vivaldi kirjast ühele patroonile 1737, vihjab ta oma 94le ooperile ning selle järgi arvatakse et vivaldi on koostanud 94+ ooperit. 1717,1718 pakuti vivaldile kohta kapellmeistrina prints filipi õukonnas mille ta ka vastu võttis kolmeks aastaks. 1721 oli ta milaanos esitamas pastoraali. 1722 oli ta roomas kus paavst kutsus teda endale esinema
*1816: Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile *1817: Carl Friedrich Gauss konstrueerib liitobjektiivi, mis koosneb kokkukititud optilistest elementidest *1824: J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest *1835: William Henry Fox Talbot teeb valgustundlikule paberile foto oma elukoha aknast avanevast vaatest *1838: Louis Mande Daguerre trükib lendlehe, milles teatab, et on leiutanud mooduse, kuidas valguse abil hõbeplaadile kujutist tekitada *1839: 19. augustil teatab Prantsuse Teaduste Akadeemia oma pidulikul koosolekul dagerrotüüpia sünnist *1840: Joseph Petzval (18071891) konstrueerib akromaatilise objektiivi valgusjõuga 1:3,6 *1841: W. H. F. Talbot patenteerib kalotüüpiaprotsessi, mis on tänaseni kasutatava negatiiv- positiivprotsessi eelkäija *1843: W. H. F. Talbot patenteerib suurendusseadme
demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is. Nii kolledz kui valitsus määrasid talle rahatrahvi ja ta kandis viis kuud vanglakaristust, mille jooksul kirjutas ,,Sissejuhatuse matemaatilisse filosoofiasse" (1919). Sõprade toetusel pidas Russell Londonis mõned loengud, mille põhjal valmis raamat "Analysis of Mind" (Vaimu analüüs; 1921). Pärast
· Algas PA kolooniate Vabadussõda (Viimane lahing 1781, rahuleping 1783) · II Kontinentaalkongress kogunes 10.mail 1775 (hääletas iseseisvuse poolt 1776; 13 koloonia rahvaesinduskogud volitasid delegaadid): organiseeris sõjaväe, kelle ülemjuhatajaks sai Georg Washington · 1775.a. augustis kuningas Georg III kuulutas kolooniad mässulisteks T.Paine pamflett 1776 · Iseseisvusmõte oluline levitaja Thomas Paine, kes 1776 andis välja lendlehe Common Sense: · Kuningas G III on türann, emamaa põhiseadus on mäda (mandunud) ning vastuolus terve mõistusega, et saar võiks valitseda mandri üle! · Läbimüük 150 000 eks. Sõja mitu palet C. Lojalistid (15-20 %): nt. Osa vanematest või äsja saabunutest, anglikaani kiriku liikmetest, Viginias orjadest ,,mustanahalisi lojaliste", kes sõdisid SB väeosades · 2% kolooniate elanik. Lahkus maalt peale sõda
aprillis Lexingtoni külas (Bostoni lähedal): minutimehed vs briti maakaitsevägi · Sellega algab kolooniate vabadussõda (Kuni 1781) · 1775 a. augustis kuningas George III kuulutab kolooniad mässulisteks. · II kontinentaalkongress koguneb 10, mail 1775 (kuni 1776) ... organiseerib sõjaväe, mille ülemjuhatajaks saab G.Washington (1732-1799) Iseseisvumispropaganda · Iseseisvumismõtte oluline levitaja Thomas Paine, kes andis välja lendlehe ,,Common sense" (1776); läbimüük 150 000 eks.)... Kuningas Gerog III on türann , emamaa põhiseadus on mäda ning on vastuolus terve mõistusega, et saar võiks valitseda mandri üle Iseseisvusdeklaratsioon · 7.6 1776 Richard Henry Lee (Virg.) resolutsioon KK-le · Lee ettepaneku alusel koostas formaalse iseseisvusdeklaratsiooni viieliikmeline komisjon eesotsas Thomas Jeffersoniga (Virg.) · 2.7. 1776 KK heakskiit (vastu pole keegi)
annaabi.ee 
