ja rakettide liikumisel. Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise müra ka väga tugev infraheli. Merel jäävad pärast tuule vaibumist veepinnale pikad korrapärased sinusoidaalsed lained. Nende lainete "eluiga" ulatub tundidesse. Kui merel uuesti tuul tõuseb, võib see üle lainete puhudes tekitada õhus infraheli sagedusega võnkeid. Arvatakse, et see võib olla põhjuseks, miks meremehed mõnikord oma laeva kabuhirmus maha jätavad. Meeskonnata laev muutub aga nn. "lendavaks hollandlaseks". Infrahelil on ka positiivsed küljed. Maavärisemisele või tsunamile eelnev infraheli võib hoiatada läheneva loodusõnnetuse eest. Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel. Infraheli kasutatakse tööstuses killustiku pesemisel savist, liivast ja muudest lisanditest.
Laevade mootoriruumides on peale tugeva akustilise müra ka väga tugev infraheli. Merel jäävad pärast tuule vaibumist veepinnale pikad korrapärased sinusoidaalsed lained. Nende lainete "eluiga" ulatub tundidesse. Kui merel uuesti tuul tõuseb, võib see üle lainete puhudes tekitada õhus infraheli sagedusega võnkeid. Arvatakse, et see võib olla põhjuseks, miks meremehed mõnikord oma laeva kabuhirmus maha jätavad. Meeskonnata laev muutub aga nn. "lendavaks hollandlaseks". Infraheli kasutamine Infrahelil on ka positiivsed küljed. Maavärisemisele või tsunamile eelnev infraheli võib hoiatada läheneva loodusõnnetuse eest. Kuna infraheli levib ka mööda maapinda, võib seda registreerida seismograafiga, millel on vastava sagedusega tööpiirkond. Infraheli on kasutatud kontsertidel ja teatrietendustel. Selleks on ehitatud spetsiaalseid muusikainstrumente. Infraheli tahtliku tekitamise algust seostatakse Inglise füüsiku Robert Woodiga
Mõlema õhurünnaku ajal heideti linnale 650 000 süütepommi, koos fugasspommidega ühtekokku 2659 tonni. Pärast esimest rünnakut möllas linna keskosas tuletorm, mida teise laine piloodid märkasid juba 300 kilomeetri kauguselt. Ühe linna kohale jõudnud pommitaja piloot tundis palavust isegi kokpitis. Sellal kui teise laine pommitajad asusid tagasiteele Inglismaale, valmistusid 311 Ameerika B-17 tüüpi pommitajat, mida kutsuti lendavaks kindluseks, kolmandaks rünnakuks. Umbes 14 tundi pärast inglaste esimest rünnakut heitsid lendavad kindlused Dresdenile 771 tonni pommi ning saatehävitajad niitsid madallennult kuulipildujatu- lega inimesi. Teina ja kolmas rünnak olid planneritud sellise arvestusega, et need tabaksid varemete vahel töötavaid pääste- meeskondi. Kolme Rünnaku tagajärjel tekkinud tulekahju oli suurim, mis eales inimese poolt süüdatud. Tuli võimutses Dresdeni varemetelt tervelt seitse päeva
Kaptenile tulnud mõistus pähe alles siis, kui laev oli jäänud marutuulte kätte. Pärast mitmetunnist heitlust põrgatud vastu kari, ja kui laev vajuma hakanud, hüüdnud van der Decken meeleheites: "Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu. Järgnenud sajandite jooksul hakati "lendavaks hollandlaseks" nimetama tontlikku laeva, mis meremeestele ilmus, ennustades tihti laevahukku. Viirastuslaeval olid punased laternad ja ta võis liikuda ebatavalise kiirusega, demonstreerides tontide tehnoloogilist võimsust. Mõnikord peatus see laev udus mõne tavalise laeva kõrval ja andis edasi postisaadetisi. Kui kirjad aga avati, selgus, et need on saadetud ammu surnud inimestele. Tondilaeva ilmumisi registreeriti kuni Teise maailmasõjani. Pärast seda on muud
Saab tüdruku enda kohta ka informatsiooni, et Hedvig ei käi koolis, kuna isa arvas, et tüdruk rikub oma silmad seal ära. Lubas kodus teda õpetama asuda, ent senimaani ta seda teinud ei ole. Molvik on ainult veidi tüdrukut harinud. Pööning on aga tüdrukule täiesti omaette maailm. Seal on kapp, täis raamatuid. Enamus neist on küll inglise keeles, ent pilte on sellegi poolest tore vaadata. Kunagi olevat elanud siin üks laevakapten, keda kutsuti lendavaks hollandlaseks. Isale ei meeldi, et neiu graveerimisega tegeleb. Tahab, et neiu pigem korve punuma õpiks. Hedvig tunneb pardile kaasa, et tal peret ei ole, nagu teistel koduloomadel. Gregers läheb jälle kahtlaseks, kui tüdruk ütleb lihtsa lause, et see on ainult pööning ss mees hakkab teda küsitlema, et kas ta on selles ikka nii kindel, et see pööning on. Hedvig vaikib ja vaatab talle ammuli sui otsa. Gina tuleb köögist laudlinadega. Katavad laua.
kehalise kasvatuse õpetaja Toomas Aani eestvedamisel kergejõustiku-alane tegevus taas elavnenud. Jälle on rida noori jõudnud vabariigi paremikku. Täiskasvanutest on olnud edukaim Tarmo Saar, kes on kõrgushüppes ületanud 2.08 ning hüpanud kolmikut 14.59. Et Koeru valla ametnikud on spordilembelised, võib tulevikus kindlasti loota spordiplatsi kaasajastamist. TAPA 1920-ndatel aastatel oli Tapa kergejõustikukantsina tuntud üle kogu Eesti. Sellel ajal oli kõige tuntum "lendavaks tapalaseks" hüütud Karl Laurson-Laurissoo, kelle 1923. aastal joostud 5000 meetri aeg 16.52,6 püsis Järvamaa rekordina 8 aastat. Hiljem Tallinna Kalevisse siirdununa kustutas ta vabariigi rekorditabelist Jüri Lossmani rekordid 2000 meetrist kuni 10 000 meetrini. Tapalt on pärit selle aja Eesti mitmekülgseim kergejõustiklane Saara Teitelbaum, kes 1929. aastal oli vabariigi rekordi omanik üheksal alal (kümnest)! Tema 400 meetri aeg
kõndisid. Surnud ei ilmutanud ennast ainult maal, vaid ka merel. Juba vanadest aegadest on inimesed rääkinud kummituslaevadest, mis piki meie rannikuid on mööda seilanud. Pardal polnud ühtegi inimest, kuid riideid on kuivamas nähtud. Need olid uppunud meremeeste hirmuäratavad laevad. Mõnikord on kummituslaeva tuntud legendi järel järgi kaptenist, kes astus jumala vastu ja on sunnitud igavesti sihitult meresid seilama, nimetatud ,,Lendavaks hollandlaseks". Kõige populaarsem olend oli majahaldjas. Ta oli seotud kogu taluga ja seal võis teda ka kõige sagedamini kohata. Ta vaatas loomade järele ja tassis rehealusele vilja. Peale sulaseks olemise oli ta ka talu õnne tagaja. Kes oma majahaldjaga vaenujalale sattus, sellel läks halvasti, kes aga temale meele järgi olid, neid saatis alati edu. Ta oli üksik olend, kellel polnud perekonda. Haldjad elasid ka veskite, saekaatrites, laevadel. Vastupidiselt
annaabi.ee 
