jaotuspunktid x0 = a, x1 = a + h, x2 = a + 2h, ..., xk = a + kh, ..., xn = a + nh = b ja arvutame nendes jaotuspunktides funktsiooni v¨a¨artused y0 = f (x0 ), y1 = f (x1 ), y2 = f (x2 ), ..., yk = f (xk ), ..., yn = f (xn ). Vertikaalsed sirged x = xk , k = 1, 2, ..., n - 1 jaotavad k~overtrapetsi ¨ abBA n k~overtrapetsiks P QRS. Uhendame punktid R ja S sirgega, mille tu- lemusena tekib trapets P QRS, mille aluste P S ja QR pikkused on vastavalt yk-1 ja yk ning k~orguseks u ¨he osal~oigu pikkus h. Selle trapetsi pindala yk-1 + yk Sk = · h. 2 Trapetseid P QRS on n t¨ ukki ja nende pindalade summa iseloomustab li- gikaudu k~overtrapetsi abBA pindala. On ilmne, et trapetsite pindalade sum-
kivikombainiks. Suurte kivide mullast välja kangutamisel, samuti laadimisel ja veol rakendatakse ka maaparanduses ja mullatöödel kasutatavaid riistu ja masinaid. Niisugusteks on kännu- juurel (-rookur), ekskavaator, haarats- ja kopplaadur, buldooser, kallurauto ja traktori kallurhaagis. Kivivaalur (-vaaluti) on väikeste (kuni 30 cm) pinna- ja kuni 10 cm sügavuses ole- vate poolpeitkivide laus- ja laikkoristuse haake-, ripp- või poolrippmasin. Selle töö tu- lemusena moodustub kivivaal laiusega 1,0...1,5 m ning tüsedusega (joontihedusega) kuni 50 kg/m. Kivivaalurid võivad olla passiivsed ja aktiivsed. Passiivvaaluri, mida saame nimetada ka vaalutiks, tööseadiseks on liikumissihi suhtes nurgi paiknev kammpiistik, mis mullas liikudes kammib sellest kivid välja ning koos pinnakividega suunab masina liikumissihilisse vaalu. Passiivvaalur võib olla ühe- või kahepoolse tööseadisega, seega pikitelje suhtes ebasümmeetriline või sümmeetriline. Joonis 1
ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir- jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat. Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest.
jaotuspunktid x0 = a, x1 = a + h, x2 = a + 2h, ..., xk = a + kh, ..., xn = a + nh = b ja arvutame nendes jaotuspunktides funktsiooni v¨a¨artused y0 = f (x0 ), y1 = f (x1 ), y2 = f (x2 ), ..., yk = f (xk ), ..., yn = f (xn ). Vertikaalsed sirged x = xk , k = 1, 2, ..., n - 1 jaotavad k~overtrapetsi ¨ abBA n k~overtrapetsiks P QRS. Uhendame punktid R ja S sirgega, mille tu- lemusena tekib trapets P QRS, mille aluste P S ja QR pikkused on vastavalt yk-1 ja yk ning k~orguseks u ¨he osal~oigu pikkus h. Selle trapetsi pindala yk-1 + yk Sk = · h. 2 Trapetseid P QRS on n t¨ ukki ja nende pindalade summa iseloomustab li- gikaudu k~overtrapetsi abBA pindala. On ilmne, et trapetsite pindalade sum-
annaabi.ee 
