a Johni isa pidi nendega ühinema, · aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates · nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Lapsepõlv · Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika ko hta ja ärgitas teda joonistama. · Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba va rakult ladina keele algtõdesid. · Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Ta lle meeldis lugeda · fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Lapsepõlv · Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kahe teistkümneaaastane suri · tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne t
aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika kohta ja ärgitas teda joonistama. Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba varakult ladina keele algtõdesid. Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Talle meeldis lugeda fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kaheteistkümneaaastane suri tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne ta surma neile hooldajaks
Ahun kutsus teda kohe selles treeningus osalema andis ketta pihku ja läksidki kettasektorisse. Algusaastatel ei läinud tal kettaheites nii hästi kui praegustel kõrvalaladel kuulitõukes ja vasaraheites. 2000. aasta hooajal oli tema nö paraadalaks vasaraheide sel hooajal võitis Eesti Meistrivõistlustel Bvanuseklassis vasaraheites teise koha. Samal võistlusel kettaheites ei pääsenud ta aga finaaligi. Juba järgneval hooajal sai tema lemmikalaks kettaheide 2001. aastal sai ta Eesti meistriks Bvanuseklassi kettaheites. Sellelt võistluselt võitis veel hõbemedalid kuulitõukes ja vasaraheites. Järgnevate võistlustega sai uuendatud Eesti noorte rekordeid nii kettas kui ka kuulitõukes. 2003. aasta hooajal sai Margus osa oma suurimast õnnestumisest ja ka ebaõnnestumisest. Nimelt sai ta Kanadas toimunud Noorte MMil kettavõistluse kvalifikatsioonis nulli
uuemad dünaamilise ja nähtava aine tiheduse määrangud on jälle kooskõlas. Kui meie Galaktikas Päikese ümbruses tumedat ainet leidub, siis mitte üle kümnekonna protsendi aine koguhulgast, nähtav aine domineerib kindlalt. Väitekirjas tuli H.Eelsalul töödelda mahukaid andmemassiive stellaarstatistiliste meetoditega. Saadud kogemus viis teda galaktiliste vaatlusandmete töötlemise metodoloogia alastele uuringutele, samuti metodoloogia üldküsimuste käsitlemisele. Teiseks lemmikalaks olid H. Eelsalul tähefotomeetria probleemid. Ta tegi muutlike tähtede vaatlusi, määras heleduskõveraid ja uuris astrofotomeetria alusprobleeme. Ta tegutses... Eesti Loodusuurijate Seltsi juhatuses, Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi nõukogus, Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komisjonis. Ta oli Rahvusvahelise Astronoomia Liidu ja Euroopa Astronoomia Ühingu liige. H. Eelsalu ei jõudnud teostada kõike kavandatut, kuid me oleme kindlad, et tema pärand jääb
Viljandi Gümnaasiumis loodud parimateks teosteks loetakse ,,Nüüdisaja aatelaul" meeskoorile ja ,,Lumehelbeke" segakoorile. (Tõnson 1967: 31) 1932. aastal Gümnaasiumi lõpetamine tõi kaasa Villem Kapile suure dilemma, kuhu minna edasi õppima. Kuigi Villemile soovitati enne komponeerima asumist õppida amet selgeks, suundus ta siiski edasi Tallinna konservatooriumi. Oma õpinguid Tallinnas alustas ta August Topmani oreliklassis. Tema lemmikalaks oli improvisatsioon, kus ta kuulus selle ala tublimate hulka. Villem Kapp rääkis oma pedagoogist suure tänulikkusega, kui isikust, kes aitas palju kaasa tema arengule. Muusikaringi koor ,,Collegium Musicumi", mida oreliklassi õpilased dirigeerisid, andis Villem Kapile vajaliku dirigendipraktika ja väärtuslikku koorispetsiifikat, mida kunagises elus ära kasutada. (Tõnson 1967: 31-34) August Topmani oreliklassis nägid päevavalgust koorilaulud ,,Helise, helise, metsa"
Meenub teadusliku kommunismi (võin ka eksida aga igal juhul mingi poliitaine) eksam. Eksamineerijaks TRÜ õppejõud ja Uno vastanud eksamipileti küsimused oli lisaküsimustele vastamisega üpris hädas. Korraga ütleb Uno ,, peab vist uuesti teine kord tulema. " Ei-ei hindan teie teadmisi täitsa rahuldavaks ja kirjutas selle ka matriklisse. See oligi Uno eksamilehel ehk ainus (või üks vähestest) rahuldav hinne. Uno oli ka kange spordimees. Lemmikalaks pikamaajooks, süsteemikindlalt- kaks, kolm korda nädalas jooksis Tallinna maanteed kuni Kärevere sillani ja tagasi. Kord oli maanteeääres olevast õues palunud luba kaevust värskendavat vett juua. Eakas vanaproua, kes parajasti puid lõhkus läks toast kruusi tooma, Uno võttis kirve ja aitas vanakesel kõik puud ära lõhkuda. Tänulik perenaine oli väga mures, kuidas tasuda, sest Uno pakutud 10 rublast viisakalt keeldus. Oota pojake, ma toon Sulle midagi tarest
ainsasse kunstiõppeasutusse, mis andis üldise ja kunsttööstusliku keskhariduse. 1919. aastal asus Ed. Wiiralt Tartus õppima vastloodud kunstikooli "Pallas". Sellel ajal valitses "Pallases" saksa ekspressionismi lembus, mis Ed. Wiiralti loomingus avaldus karakteriküllases tüpaažis ja rõhutatud ilmekuse taotluses. Kuigi juba Kunsttööstuskoolis õppides oli Ed. Wiiralt teinud edukalt tutvust erinevate graafikatehnikatega, asus ta "Pallases" hoopis skulptuuri õppima. Tema lemmikalaks kujunes siiski graafika. Noor kunstnik suutis võrdselt vaimustuda nii Ado Vabbe arabesklikust, mitmeid kunstivoole sulatavast loomingust, kui ka vanadest klassikutest, eelkõige Albrect Dürerist. 1922. aasta kevadel saadeti Ed. Wiiralt kooli stipendiaadina end Dresdenisse täiendama, kus tema graafikas tugevnes verismi mõju. Ilmselt puutus ta seal isiklikult kokku Otto Dixiga. O. Dixile iseloomulik nägemuslikkuse ühendamine naturalismiga, inetuse demonstreerimine,