Temagi sündis enneaegselt ning oma imikueas nuttis palju. Kasvades, hakkas ta üha enam vanema venna tähelepanu püüdma ja segas teda pidevalt. Rego muidugi parema meelega tegeles väikevennaga kui õppetööga, mis tema jaoks oli selleks ajaks juba parajaks peavaluks kujunenud. Palgati abiõpetaja, sest ka ema ei saanud enam väikevenna kõrvalt hädas last piisavalt aidata. Rego on väga hea fantaasiavõimega. Talle meeldis joonistada ja jutte välja mõtelda. Tema lemmikaineks oligi kunst ja emakeel. Viimasest meeldisid eriti need tunnid, kus pidi ise lühijutu või luuletuse kirjutama. Kui pidi aga pikemat teksti lugema, tekkis tal selle kohta alati pidevalt küsimusi või katkestas lugemise, et ütelda, kuidas tema oleks käitunud või kuidas mingi asi oleks paremini välja tulnud. See olekski üks psühholoogiline faktor. Positiivne pööre sai alguse Rego ema sõbranna samalaadsest probleemist. Ka sõbrannal oli õpiraskustega enneaegne laps
arusaam, et programmeerimine on meeste pärusmaa. Pealegi on mul koolis kõigi ainetega hästi läinud ning nii naljakas kui see ka poleks, aga pea iga õpetaja arvas, et lähen edasi tema ainet õppima. Kuid nii koolis kui ka ülikoolis on aineid, mis õpilast huvitavad ning mille omandamiseks ta erilist vaeva ei näe, ning on selliseid, mida tuleb lihtsalt pähe tuupida, et hea hinne kätte saada. Selles peitubki esimene põhjus, miks otsustasin programmeerijaks hakata. Nimelt oli koolis minu lemmikaineks matemaatika, huvi on pakkunud muudki reaalained, humanitaarained olid aga need, mida hinde pärast, nutt silmis, õppisin. Et tahan programmeerijaks saada, teadsin juba lapsepõlves, kuid tol ajal oli tegemist ebamäärase unistusega, kuna meil polnud kodus isegi arvutit. Kindla otsuse võtsin aga vastu umbes kolm aastat tagasi, mil sain jõuludeks endale isikliku sülearvuti. Siis hakkasin ise programmeerimist uurima ning veendusin, et tegemist on just sellise alaga, millega sooviksin
sest isa otsustas kolida Pärnusse. Seal jätkas ta õpinguid õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas Raudsepp. Seega kooli kutsuti Raudsepa kooliks. Õpetus koolis oli vene- keelne, isegi usuõpetus oli venekeelne. Kuna Jakob oli tark ja valgustaud mees, siis otsustas ta oma peogadele anda hea hariduse. Nii ta saatiski oma vanemad pojad, Nikolai ja Konstantini, Riiga õigeusu vaimulikku seminari. Konstantin oli hea õpilane. Tema lemmikaineks oli kreeka keel, talle meeldis lugeda Homerose värsse. Talle meeldis ka lugeda, lisaks õpilaste raamatuhulgale võttis ta lisa ka õpetajate lugemiskogust. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskonna ja poliitika vastu. Ju siis see tegigi ta nii armastatuks kodanikuks üle kogu Eesti, et talle endale meeldis ühiskondlike probleemide lahendamine ja ta tahtis rahvale head. Tal oli hea huumorimeel. See väljendus tema erilisel kirjanduslikus eelistuses.
Seitsmeaastaselt läks Johan karjapoisiks. 10-aastaselt oli ta Karula vallas Laane metsavahi juures karjuseks. Haridus ...Minu kooliaja algus läks aga just kokku vallakoolide venestamisajajärguga ja me pidime kõik täie jõuga hakkama vene keelt õppima... Laidoner Johani õpingud algasid Viiratsis. Lugemise sai ta selgeks kuueaastaselt ema ja isa käe all. Kooli astus ta 8-aastasaelt ja õppis Asumaa vallakoolis aastatel 18921894. Õppimine ei valmistanud Johanile raskusi, lemmikaineks oli maateadus. Lapsepõlves unistas ta metsateadlaseks saamisest. 1894. aastal läks Johan Viljandi linna algkooli, mille lõpetas 1897. aastal väga heade tulemustega. Koolijuhataja oli sel ajal ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Kool oli saksakeelne. Edasi jätkas Johan õpinguid Viljandi linnakoolis. Lõpetanud 1900. aastal 16-aastaselt linnakooli, muutus rahapuudus takistuseks edasiõppimisel.
testi. Poisi testi tulemused olid suurepärased. Karjääriplaneerimisvestlusel arvas noormees, et talle meeldib rohkem teha kui kuulata või vaadata, Kuidas andekat last ära tunda? 69 ka tundis ta huvi käe-silma koordinatsiooni harjutuste vastu. Selgus, et õppimisel kasutab ta eelkõige visuaalseid-ruumilisi kanaleid, auditiivsed kanalid talle ei sobinud. Oma lemmikaineks pidas ta joonestamist, seda aga koolis ei õpetata. Ilmselt seetõttu olid ka tema spetsiifilised anded jää- nud koolis avastamata. Ka madala sotsiaal-majandusliku staatusega peredest pärit laste puhul, tänavalastest rääkimata, kelle areng võib takerduda puudulike haridus- võimaluste taha, samuti teisest keelekeskkonnast või teistsuguse kultuuri- lise taustaga laste puhul on annete avastamiseks vaja väga tähelepanelikku suhtumist.
annaabi.ee 
