• Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta elujaatav, vaba ja kokku luuletuses oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava
aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836).
Luule Pukini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Pukini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Taadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Pukini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Pukini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836).
Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836).
Luule: Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836).
Luule Puskini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puskini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes "Tsaadajavile" (1818)ja "Küla" (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,"Ruslan ja Ludmilla", "Ju päeva viimne valgus suri", "Deemon" (1823), "Merele" (1824). Puskini armastusluule pärliks on "A. P. Kernile". Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses "Sügis" (1833). Loodusluulest veel "Talvine tee" (1826) ja "Talveõhtu" (1825). Puskini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: "Prohvet" (1826). Sonetis "Poeedile"(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Poeemid