Roopill Roopilli nimetus hõlmab roost, puust, viljakõrrest või hanesulest tehtud klarneti tüüpi puhpilli. Sarnased roo- ja kõrrepillid on tuntud pea kõikjal Euroopas. Pill koosneb roolülist, mille ülemisse, puhumisotsa on on sõlm alles jäetud. Paari sentimeetri kaugusele ülaotsast on torukesse lõigatud piklik kitsas keeleke ehk piuk, mis puhumisel vibreerides häält teeb. Pilli allotsa on tehtud 4-6 sõrmeava. Sõrmeavade olemasolu järgi nimetati niisugust pilli mõnikord ka sõrmiline. Samamoodi on rukkikõrrest valmistatud kõrrepill. Puust roopillil, mida on nimetatud ka pöörpilliks, on heli tekitava keelekesega pilliosa lõigatud eraldi roo- või sulejupist
26. november 1922. Kmme meetrit prast esimest kiviust juavad vljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite krval on ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus Tutanhamoni Egiptuse kuninga haud. Aeglaselt, meile nis, et kahtlaselt aeglaselt eemaldati kigust kivirusu, mis sulges ukse alumist osa, kuni lpuks seisis meie ees kogu uks. Otsustav silmapilk oli saabunud. Vrisevi ksi tagusin ma vasakusse lemisse nurka vikese avause. Pimedus ja thjus nitasid, et nii kaugele, kui lbipistetud raudkang ulatas, polnud ukse taga asuv ruum prahiga titunud nagu sja lbitud kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (ks vljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist vljuv soe hk pani knla hubisema
mi aste. Seet~ottu tuleb alustada nende kahe pol¨ unoomi jagamisest. Jagamistehe on kirja pandud j¨argmise skeemina: 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 : x3 + 2x2 - 16 = 3x + 2 3x4 + 6x3 + 0x2 - 48x 2x3 + 8x2 + 11x - 10 2x3 + 4x2 + 0x - 32 4x2 + 11x + 22 Kirjeldame seda skeemi. K~oigepealt kirjutame u ¨ lemisse ritta k~orvuti jagatava, so 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 ja jagaja, so x3 + 2x2 - 16. Nende j¨arele, peale v~ordusm¨arki hakkame moodustama jagatise t¨aisosa. Esitame k¨ usimuse: millega peab korrutama jagaja k~oige k~orgema astmega liiget x3 selleks, st saada jagatava k~oige k~orgema astmega liige 3x4 ? Selleks teguriks on 3x. Jagatise 113 t¨ aisosa esimene liidetav ongi 3x, ja me kirjutame selle peale v~ordusm¨arki. N¨
mi aste. Seet~ottu tuleb alustada nende kahe pol¨ unoomi jagamisest. Jagamistehe on kirja pandud j¨argmise skeemina: 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 : x3 + 2x2 - 16 = 3x + 2 3x4 + 6x3 + 0x2 - 48x 2x3 + 8x2 + 11x - 10 2x3 + 4x2 + 0x - 32 4x2 + 11x + 22 Kirjeldame seda skeemi. K~oigepealt kirjutame u ¨lemisse ritta k~orvuti jagatava, so 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 ja jagaja, so x3 + 2x2 - 16. Nende j¨arele, peale v~ordusm¨arki hakkame moodustama jagatise t¨aisosa. Esitame k¨ usimuse: millega peab korrutama jagaja k~oige k~orgema astmega liiget x3 selleks, st saada jagatava k~oige k~orgema astmega liige 3x4 ? Selleks teguriks on 3x. Jagatise 113 t¨aisosa esimene liidetav ongi 3x, ja me kirjutame selle peale v~ordusm¨arki. N¨
hoiakuid, mis arvestavad sportlase tervisega, sealhulgas ka psüühilise tervisega. Erinevate suundade kujunemist seletatakse "Vajaduste saavutusteoorias" (Atkin- son, 1974) viie kategooria kaudu, milleks on (1) sisemine hoiak, (2) väline tegevus, (3) käitumiskalduvus, (4) emotsiooni suund, (5) eneseteostus / suhtumine võist- lemisse (joonis 1). Nimetatud kategooriate tundmaõppimine võimaldab treeneril teadvustada iseendale, millisel teel ta liigub, ja vajaduse korral enda suundumusi korrigeerida, lähtudes arusaamast, et treeningtöö peab olema läbi viidud sellistel alustel, mis tagavad sportlasele psüühilise tervise nii sportlaskarjääri ajal kui ka pärast sportlaskarjääri lõppu