Robin Stef Luhtaru XI klass EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS PROKARÜOOTSEGA Tunnused Taimerakk Seenerakk Loomarakk Bakterirakk Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof Autotroof Rakukest Koosneb Koosneb Rakukesta pole, Koosneb peamiselt kitiinist ja on ainult peptidoglükaanist tselluloosist, teistest membraan. ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid ...
puuduvad puuduvad plasmiidid päristuumne päristuumne eeltuumne tsentraalvakuool lipiidivakuool puudub Sarnasused: ümbritsetud rakukesta ja membraaniga; sisaldavad tsütoplasmat, ribosoomid. Taime- ja seenerakk sisaldavad Golgi kompeks, mitokonder, lüsosoom, tuum, tsütoplasmavõrgustik, vakuool 3. Plastiidide üleminekud, nende ülesanded Kromoplast > kloroplast mullast väljaulatuv porgandi juur kromoplast > leukoplast valged laigud redise juurel kloroplast > kromoplast tomati vilja küpsemine kloroplast > leukoplast idandid pimedas leukoplast > kromoplast maasika vilja küpsemine leukoplast > kloroplast mullast väljaulatuv kartulimugul 4. Seente osa looduses, kahjulikkus, seenhaigused, kasutusvõimalused Looduses * lagundajad (taimsete jäänuste lagundajad, tselluloos ja ligniin)
Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks
Kui mõni lõik on filmitud Eestis, siis üritatakse seda teha erinevates paikades, mitte ainiti stuudios, mis oleks üksluine. Nii on filmitud metsas, pargis, raamatukogus, kohvikus, konverentsidel jne. Kui hinnata ERRi väliskorrespondentide saatesse tehtavaid lõike, siis ma arvan, et nad saavad hästi hakkama, arvestades seda, et nad peavad kõik rollid (reporter, operaator, moneerija) rollid ise täitma. Montaaz on sujuv, pole rütmiliselt liiga hüplev. 7. Sünteetilised elemendid, üleminekud, eriefektid Sünteetilisi elemente väga kasutata, ainult subtiitrid, tiitlid. Olen Välisilma tihe vaataja ning ei meenu, et kasutatakse graafikuid. Samas võiks seda muuta, graafikud oleksid väga heaks täienduseks. Näiteks ühes saatelõigus, kus räägiti Soome parlamendivalimistest, oleks võinud ekraanil ära tuua, kui palju on erakonnad toetust kogunud. Lõikude üleminekud on küllaltki ladusad. Uue lõigu juhatab sisse saatejuht, kes ütleb põgusalt,
1. Elutsüklid, olekudiagrammid. Diagramm: algoleku ja lõppoleku ringkujulised sümbolid. Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid.
Hanerahustki viksem Ankrurahu, mis asub 1 km kaugusel idas. LOODUS: MERI: Laiu mber on pris sgav, paadiga juurdepsu vimaldav mne veepinnale ulatuva rndrahnuga meri. 2 meetri sgavuspiir kulgeb paarisaja meetri kauguselt mber laiu, ainult Hanerahu ja Krgelaiu vahel on vesi madalam. 5 meetri sgavuspiir kulgeb veel paarsada meetrit kaugemalt lnes, edelas ja lunas. Vinamerele talvel tekkiv j on laiu juurest praguline, seda phjustavad merephja sgavuse jrsud leminekud. Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa,
Ratta loomine *Esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a ekr *Vlja arendati Egiptuses vaarao sjavankrite tarvis Maismaatrantsport: Hlmab: teid, sidukeid, sildu, tunneleid, viadukte jne. Teedevrku arendasid kige enam: *Kaubandus(soola, merevaigu, tina ja siiditee) *Sjandus(Alexsander Suure sjakigud) *Postiveo vajadused(Vana-Roomas) *Reisijate liikumise vajadused Logistikassteemid: *Kik transpordi liigid sstemaatiseeritakse ja veod optimeeritakse *Infossteemid *Teenindus ja korrashoid *Sujuvad leminekud *Majanduslikult soodsam veoskeem *Arengukava alusel pidevalt edasi arendatav Maismaa transport Eestis Rbastransport Raudtee *Rbastee(muldkeha, liiprid, rpad) *Kontaktvrgud *Prmed *Semoforid (annavad mrku kas rpapaar on vaba) *Foorid *Tkkepuud Normaalvahe 1435mm 65% maailmast *Eestis kehtis 1941-1945 *Laiarpaline le 1435mm *Kitsarpaline alla 1435mm *Eestis 750mm Rbasteed *Umbes 500 a ekr Korintose laevaveo rbastee *15. - 16.saj kaevanduse rbasteed Tehhis
¨ PEATUKK 5 ¨ INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM J¨argmisena on v˜oetud protsess - konsultatsioon, mis on seotud eesm¨argiga: Klientidele orienteeritud teeninduskultuuri loomine ja t¨aiustamine. Joonisel 5.1 on kajastatud konsultatsiooni protsessi tegevusdiagramm. 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM Toimimisobjekti ”Konsulteerimine” v˜oimalikud seisundid ja nende u ¨leminekud koos seisundimuutust v˜oimaldavate kasutuslugude mubritega on esitatud joonisel 4.3. 18 Figure 5.1: Konsultatsiooni protsessi degevusdiagramm. 19
Aatomi koostis Aatom koosneb positiivse laenguga aatomituumast, mida ümbritsevad negatiivse laenguga elektronid. Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse o...
annaabi.ee 
