(Payne, 1995) Autorid nagu Ronald David Laing on edasi arendanud neid ideid nii kaugele, ert vaimsed häired väidetakse olevat ebatavaline käitumine, mis olevat ratsionaalne, mõistetav reaktsioon ebatavalisele sotsiaalsele survele. Kuigi empiirilised uurimused seesuguseid vaateid ei kinnita, juhivad need tähelepanu sellele, kui olulised võivad olla sotsiaalsed ootused äärmiselt raskete käitumishäirete kujunemisel. (Payne, 1995) Sildistamine pärineb Lemerti (1972) ja Beckeri (1963) töödest .Lemerti arvates käitub enamus inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käitumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele
nii, et oleks tõke. Sellega sisendame meie-teie vahe tegemist. Näiteks on traditsiooniliselt õpetaja ja õpilaste asukohad säärased, et õpetaja on ruumi ühes otsas laua taga ja õpilased tooliridades tema ees. Vähem formaalse õhkkonna saavutamiseks on toolid seotud sõõriks ja õpetaja lihtsalt istub ühele toolie. Sõõri struktuur võimaldab paremat vastastikust suhtlemist ja diskussiooni. (Kreem, 1995, lk 143-144) Sildistamine Sildistamine pärineb Lemerti (1972) ja Beckeri (1963) töödest. Lemerti arvates käitub enamus inimesi aeg-ajalt hälbeliselt, kusjuures keskseks küsimuseks on see, kuidas ümbritsev sotsiaalne keskkond niisugusele käiyumisele reageerib. Mõnikord paigutatakse inimesed sotsiaalsesse süsteemi, mis neid hälbelisteks või kriminaalseteks sildistab. Kord juba sildistatuna püüavad nad tõenäoliselt elada vastavalt nende sildi poolt loodud sotsiaalsetele 6
Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste sossingust ilmajäämise ees. Ratsionaalse valiku teooria kohaselt teab inimene täpselt, mida ta teeb. Ta on teadlik ka oma kuritegelikust käitumisest. Sellele vaatamata ta oma käitumist ei muuda. D.
Selle teooria järgi algab inimese kujunemine (vastavas keskkonnas) kujategijaks juba lapseas või varases nooruses ning ta kujuneb (või õpib) kurjategijaks eeskujude mõjul. R. MERTONi nurjumis- e. frustratsiooniteooria kohaselt viib inimese kuritegelikule teele suutmatus saavutada oma eesmärke traditsiooniliste (ühiskonnas aktsepteeritavate) vahenditega. Tema käitumist suunab pettumine, ettevõtmiste nurjumine. E. LEMERTi kontrolli- e. sidemeteteooria järgi mõjutavad inimese käitumist suhted teiste inimestega. Inimesele on tähtis, et temale olulised inimesed temasse hästi suhtuksid. Nende poolt taunitava käitumise läbi on tal hirm selliste inimeste soosingust ilmajäämise ees. Ratsionaalse valiku teooria kohaselt teab inimene täpselt, mida ta teeb. Ta on teadlik ka oma kuritegelikust käitumisest. Sellele vaatamata ta oma käitumist ei muuda. D
annaabi.ee 
