Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lembeluuletused" - 5 õppematerjali

Vladimir Majakovski
16
pptx

Vladimir Majakovski

„Armastan“  1923. aastal ilmus poeem „Sellest“ raamatuna koos A. Rodtšenko fotomontaažidega  1924. aastal suri Lenin. See puudutas Majakovskit sügavalt ja ta kirjutas poeemi „Vladimir Iljitš Lenin“, mis on tema kõige pikem poeem  1928. aastal valmisid Tatjana Jakovlevast inspireeritud luuletused „Kiri Tatjana Jakovlevale“ ja „Kiri seltsimees Kostrovile armastuse olemusest“. Need olid esimesed lembeluuletused pärast 1915. aastat  1930. aasta alguses ilmus näidend „Saun“, mis on „Lutika“ järg Aitäh !

Muusika → Muusika ajalugu
6 allalaadimist
J-Krossi luulekokkuvõte
15
doc

J. Krossi luulekokkuvõte

Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ­ ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus , kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks." (1947) otsekui isikukohaseks proloogiks ,,Sõerikastajale". Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ­ ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest

Kirjandus → Kirjandus
38 allalaadimist
Jaan Kross - luulereferaat
16
doc

Jaan Kross - luulereferaat

Pärast gümnaasiumi möödus aeg Arbujate varjus. Ühiseid jooni leiab Krossi ja A. Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega. Tolleaegse Jaan Krossi luule oli intellektuaalne, mis kujutas mingit mõtet või tõdemust ning kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on lembeluuletused, milles leiame nii ohjeldamatut kirge kui ka peent ihalust. Noorel Jaan Krossil oli veel sotsiaalne isiksus saavutamata, kuid ajakonkreetsus tiheneb 1940-ndate aastate lõpus. Eriti on seda märgata luuletuses ,,Müürist müüri." Krossi isikupära kujuneb välja kolmekümnendatel tänu kõrgele ümbritsevale luulebaasile ning mõjutustele maailmakirjandusest. Õnneks ei tulnud Krossil oma vaateid ümber muuta nelja-ja

Kirjandus → Kirjandus
56 allalaadimist
Futurism ja Dali-Picasso-Majakovski-Severjanin
6
docx

Futurism ja Dali, Picasso, Majakovski, Severjanin

aastal nelja päeva jooksul. Luuletus ,,Mida jutustas metallist Ivan Kozõrev oma uuest korterist" on ülistus nõukogude võimule ja ei erine sadadest teistest omasugustest, mis Majakovski neil aastail kirjutas.Teine luuletus, ,,Imperaator", on vähetuntud. Luuletusest leiab vihjeid tsaariperekonna mõrvale ja selle hukkamõistmisele. 1928 valmisid Tatjana Jakovlevast inspireeritud luuletused ,,Kiri Tatjana Jakovlevale" ja ,,Kiri seltsimees Kostrovile armastuse olemusest". Need olid esimesed lembeluuletused pärast 1915. aastat, mille objektiks ei olnud Lilja ja on ühed parimaid Majakovski lüürilistest luuletustest. Sama aasta lõpus valmis näidend ,,Lutikas", mis oli seni kõige antilüürilisem teos Majakovski loomingus. 1930 alguses ilmus näidend ,,Saun", mis on ,,Lutika" järg, kuid sisaldab otsesemat kriitikat nõukogude ühiskonna suhtes. Igor Severjanin (4. mai/16. mai 1887 Peterburi ­ 20. detsember 1941 Tallinn) oli vene luuletaja, hõbedase ajastu esindaja.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
8 allalaadimist
Mihhail Lermontov
14
doc

Mihhail_Lermontov

Kuid oma kontaktides oli Lermontov Puskinist märksa suletum ja valivam. Ta suhtus üsna põlglikult seltskonna tühimeelsesse koorekihti ning too aristokraatlik koorekiht heitis Lermontovile nagu Puskinilegi oma vaenukinda. Ühel ballil tekkis Lermontovil tüli Prantsuse saadiku Barante'i pojaga. Selle põhjused pole tänini selgunud, kuid arvatakse, et Barante flirtis daamiga, kellesse Lermontov oli armunud ja kellele ta pühendas oma parimad lembeluuletused. Keegi Puskini vaenlastest, kes "Poeedi surma" autorit ei sallinud, küttis Barante'i viha osavasti üles. Meeste vahel toimus duell, mis lõppes ohvriteta, Lermontov sai vaid kerge kriimustuse. Et duellid olid Venemaal keelatud, siis Lermontov arreteeriti ja saadeti uuesti Kaukaasiasse lahingute piirkonda. Kirjanik IvanPanajevi (1812-1862) mälestused: Kui (Lermontov) pärast Barante'iga peetud duelli Ordonnance-Hausis vahi all oli, külastas teda

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun