aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu Kergesti peoshoitavad kõristid, põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, pehmed pallid, väike ratastega mänguasi, tugev seljas istumise mänguasi. Mängi vastamisi istumise mänge. Teab, kuidas mänguasja liigutada nii, et see häält teeb. Laps mõistab, et ta võib esemeid liikuma panna. Otsib ülesse peidetud esemeid. Tunneb ära mänguasja mida pole paar nädalat näinud. Mängib üheaegselt kahe või enama leluga. Avastab tuttavatel mänguasjadel uusi omadusi. Hakkab matkima mõnda tegevust. Asetab väikeseid mänguasju mustritesse ja kujunditesse. Kolgib helitekitamiseks kahte mänguasja kokku. Tunneb ära mänge ja riime. Loob tegevuste vahel seoseid. 10.-12. elukuu Üksteise sisse käivad klotsid, haakuvad klotsid, kujundi sorteerid, suured joonistus kriidid ja paber, muusikaline üleskeeratav mänguasi ja jonnipunn. Mängi koos lapsega ohtralt käelist tegevust arendavaid mänge.
etteütlejaks. 3. Mänguasjade kauplus. Eesmärk. Harjutada leidma sõnades „r“ häälikut. Vahendid. Kaupluse silt, lett, mänguasjad jne. Reegel. Osta võib ainult selliseid esemeid, mille nimetuses on häälik „r“. Käik. Valitakse kaks müüjat. Ülejäänud lapsed on ostjad. Ostjad peavad kaupluses käituma viisakalt. Osta võib ainult selliseid mänguasju, mille nimetuses on häälik „r“. Ostmisel peab ütlema sõna selgelt ja kõvasti. Seejärel läheb ostja ostetud leluga mängima. 4. Õige või vale. Eesmärk. Harjutada leidma sõnadest „n“ häälikut. Vahendid. Mänguasjad ja tarbeesemed ( niit, seep, nõel, nööp, käterätt, nuga jne.). Reegel. Mängija, kes esimesena õigesti tegutses, hakkab esemeid teistele lastele näitama. Käik. Vahendid asuvad õpetaja laual. Õpetaja nimetab hääliku „n“, mida hakatakse sõnadest otsima, seejärel tõstab ta üles vahendi, näitab lastele. Kui selle eseme
küsimegi või avaldab laps ise soovi, siis tihtipeale on ikka nii, et ta jääb oma tahtmisega kaotajaks. Vanemal ei jätku kas aega, raha, viitsimist või veel midagi muud. Lapsepõlv peab olema kaunis. Kuidas teha oma lapse esimesed eluaastad kauniks, on igale vanemale suur väljakutse. Pereasjadega seoses räägitakse tänapäeval väga palju rahast. Raha on tähtis, kuid selle eest ei saa osta peresisest harmooniat. Lapsega rääkida ja tema vajadusi mõista on odavam ja tõhusam. Uue leluga teenib vanem ainult hetkeks lapselt tänuliku pilgu, aga lõpuks saavad ju asjad otsa. Nagu lapsepõlvgi. Vanema jaoks on kõige lihtsam oma võsukese lapsepõlv kauniks muuta asjade kaudu. Paljud on oma pojale ostnud igasuguseid lelusid, mis kiiresti purunevad või ruttu tüdimuse toovad. 32 Tõeliselt särama löövad lapse silmad aga siis, kui ta saab maal vaadata, kuidas lehm sööb, kuidas
meie sisemuses peituv vaoshoitud raevutunne. Antu põhjal on selgesti näha niisuguste piire ületavate juhtumite juured. (pilt) Viha ja seadusrikkumise moraalne hinnang. Seistes piletisabas, väldime õigustatud viha väljendamast. (Chat Addamsi joonis, Te New Yorker Magazine, Inc. 1960, 1988). (pilt) Viha kui sotsiaalne emotsioon. Neljaaastase eneseõigustatud viha mängukaaslase vastu, kes mängib tema leluga ja ei taha seda tagasi anda. (Suzanne Szasz'i foto) Kahetsus Veel teinegi emotsioon ületab lihtsa erutatuse või väheste põhiemotsioonide piirid ning selleks on kahetsus kui reakstsioon sellele, kui mingi tegevuse lõpptulemuseks oleks võinud olla midagi muud, võrrelduna tegelikkuses saavutatuga. See on emotsioon , mis väljendab kahetsust, et ,,see oleks võinud olla teisiti".
annaabi.ee 
