,,Marek Pieguse uskumatud seiklused" E. Niziurski Selle raamatu tegelased on Marek Piegus (peategelane, tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba
2. 1. Nominatsioonist Inimesel on keeles mitmesuguseid nimetusi olenevalt sellest, mille järgi teda nimetatakse. Indiviidi nimetusi keeles mõjutavad ühiskondlik positsioon, moraalsed ja eetilised tõekspidamised, vaimsed võimed, mitmesugused hoiakud, käitumine, perekondlik staatus, sugulussuhted, välimus, vanus, tegevusala, kõneleja suhtumine teemasse jms. Mõned näited: tähtis nina, halastaja samaariamees, Buridani eesel, vana känd, ilueedi, vaimne isa, lehma lellepoeg, kärnane lammas. Fraseoloogilise nominatsiooni funktsioon on inimese ümbernimetamine teiste sõnadega. Fraseoloogilised nimetused väljendavad kõneleja suhtumist ja on hinnangult enamasti negatiivsed. Kuna negatiivne on normist erinev, siis mõjutab see ka inimese emotsioone tugevamalt, mistõttu tajutakse väljendi olemust teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud isikunimetused on positiivsed
Kui rõõmus Pygmalion koju jõudis suudles mees kuju ning kuju ärkas ellu. Pygmalion nimetas naise Galateaks ning nende poja Paphuse järgi sai nime Venuse lemmiklinn. "KULDVILLAKU OTSIMINE" Väikese printsi Phrixose tapmisel lendas kuldvillaga jäär altari juurde ja viis Phrixose ja tema õe ära. Õde Helle kukkus merre, aga Phrixos kasvas kuningas Aietese juures üles ja kinkis kuldvillaku talle. Aastate pärast soovis Phrixose üks lellepoeg teiselt lellepojalt Peliaselt riiki saada, kui selleks tuli tal kuldvillak üles otsida. Iason kutsus kokku kreeka julgematest meestest koosneva meeskonna ja laeval "Argo" alustasid nad oma teekonda. Teel kohtasid argonaudid suuri ohte. Maale jõudes läksid nad jumalate abil Aietese lossi, kus nad hea kombe kohaselt hästi vastu võeti. Et nende ülesannete täitmist kergendada käskis Aphrodite Hera käsul Erosel kuningatütar Medeia Iasonisse armuma panna.
esimese naise pojast Phrixosest, et ta oma poeg saaks pärijaks. Ino kõrvetas seemnevilja; käskjalg saadeti oraakli juurde küsima, mida teha; Ino käskis tal öelda, et Phrixos tuleb ohverdada. Hermes saatis kuldvillase jäära päästjaks; too haaras poisi ja ta õe Helle turjale ning kandis läbi õhu minema. Helle kukkus merre, mis nimetati Hellespontoseks. Poiss jõudis Kolchisesse ning ohverdas Zeusile tänutäheks jäära, kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixose lellepoeg Iason tuli Kreeka riiki (?) päästma oma kurja nõo Peliase käest. Pelias käskis tal tuua villaku. Iason ajas meeskonna kokku (50 tk). Sinna kuulusid mitmed vägevad mehed: Admetos (vt. 23 lõpp), Dioskuurid (vt. 16), Herakles, Meleagros, Orpheus (muusik), Peleus (Achilleuse isa), Telamon jt. Laeva nimeks sai "Argo". Vapraid mehi kaitses ja aitas Hera. Lemnose saarel, kus elasid ainult naised, tehti esimene peatus. Järgmises peatuspaigas
annaabi.ee 
