Rasket kehalist tööd tegeval veganil võib tekkida tõsiseid raskusi vajaliku toiduenergia saamisega. Suurema toiduenergia vajaduse puhul on mõttekas lülitada toidusedelisse rohkem seemneid ja pähkleid ning taimeõli. Veganluse puhul tekib suure tõenäosusega raskusi mitte niivõrd valkude koguse kui asendamatute aminohapete kättesaamisel. Selle vältimiseks tuleks menüüsse lisada kaunvilja. Kaunviljad sisaldavad lektiine, mis võivad kutsuda esile iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust, kui neid ei ole piisavalt töödeldud või tarvitatakse toorelt. Kuivatatud oad ja herned tuleb ööpäev leotada ja keeta kuni pehmenemiseni. Soovitatav on rikastada menüüd ka idanditega. Asendamata aminohapete vaegust suurendab asjaolu, et taimset päritolu toitudes on valgud valdavalt seotud kiudainetega ja seetõttu seedeensüümidele raskemini kättesaadavad. Valkude defitsiiti ei
0-tüübi dieediga hakkate kaalu kaotama, kui piirate teraviljatoodete, leiva-saia, ubade ja muude kaunviljade tarbimist. 9 Põhiline faktor 0-tüübi kaalukasvus on gluteen, mille lektiinid takistavad teie insuliini ainevahetust, häirides küllaldast kalorite kasutamist energia saamiseks. 0-tüübi kaalukasvule aitavad kaasa ka teised faktorid. Teatud oad ja kaunviljad, eriti aga läätsed ja harilikud aedoad, sisaldavad lektiine, mis talletuvad lihaskoesse, tõstes selle leelisust ja vähendades valmisolekut füüsiliseks aktiivsuseks. Kolmas faktor 0-tüübi kaalu kasvus on seotud kilpnäärme talitlusega. 0-veregrupi tüübil on kalduvus madalaks kilpnäärme hormooni hulgaks. Seisund, mida nimetatakse hüpotüreoosiks, on tingitud sellest, et 0-tüüp ei tooda piisavalt joodi keemilist elementi, mis on vajalik kilpnäärme hormooni tekkeks. Hüpotüreoosi sümptomite hulka kuulub kaalu suurenemine,
valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. · Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt
Mõningad taimsed sahhariidrühmadega spetsiifiliselt seonduvad mitteensüümsed valgud ehk lektiinid võivad avaldada söömisel ebasoovitavaid mõjusid. Lektiinid on suhteliselt kõrge molekulkaaluga (100 000 150 000) termolabiilsed valgud, lipoproteiidid või glükoproteiidid, mida on leitud rohkem kui 800-st erinevast söödavast taimest. Eriti laialt on lektiinid levinud kaunviljalistes (Leguminosae) taimedes nagu mitmesugused oad, herned jt. Lisaks leidub lektiine ka loomades nagu käsnad, molluskid, kalad (veres), amfiibid (munades) ning imetajate kudedes, inimene kaasa arvatud. Praktikas kasutatakse lektiine veregruppide määramisel, kasvajarakkude äratundmisel ning rakkude adhesiooni, signaali ülekande, mitogeneesi ja rakusurma uurimisel. Toidutaimedest pärit lektiinid seonduvad sooleseina rakumembraanidega, millele järgneb oluliste toiteainete nagu aminohapped, rasvad, vitamiinid, mineraalid, türoksiin jt
annaabi.ee 
