Enne sõitma asumist Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist
· Kõik tankid peavad olema varustatud põhjakorgiga, mida inspekteeritakse dokkimisel, et veenduda tankide lõplikus tühjenemises. · Tankide katsetamine on kohustuslik · Katsetamiseks täidetakse nad veega sellise surveni, mis võrdub neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. · Teine võimalus on kasutada õhkkatsetusi, täites topeltpõhjad 0,14 kg/cm3 rõhu all õhuga ning seejärel otsides seebilahuse abil võimalikke lekkekohti. · Tuulutustoru võetakse ära, täidetakse tekini veega, jälgitakse taseme alanemist 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. Laevakere välisplaadistus · Väl isplaadistus (pannul) koosneb laeva põhjast, parrastest, tekist ja moodustab laeva veekindla kesta (shell plating) mis tagab
kandevõime, tuleohutuse, läbivajumise ja helipidavuse probleemidele. Kui katusealune on kütmata ruum, tuleb tähelepanu pöörata ka õhu- ja soojuspidavusele. Pööningu vahelae lisasoojustamise lahendused sõltuvad paljuski sellest, kas ruumide laelaudist soovitakse eemaldada/asendada või mitte. Laelaudise eemaldamisel/asendamisel (vt. Joonis 9.17) saab õhu- ja aurutõkke paigaldada laetalade alla ühtse tervikuna kogu ruumi ulatuses. Nii jääb võimalikke lekkekohti vähem. Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude tegemist ja kõik läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Kui laelaudist ei eemaldata (vt. Joonis 9.18), tuleb õhu ja aurutõke paigaldada laetalade vahele, muldlaelaudise peale. Kuna pööningu vahelae soojustamine ei nõua täiendavaid tarindimuutusi, võib soojustuse paksus olla 30…50 cm. Taladevahelise vana täite (liiv, saepuru vms.) võib eemaldada, siis saab tulemuslikumat soojustust paigaldada rohkem
Seda juhtus isegi muinsuskaitse all olevates elamutes. Märgade ruumide piirdetarindite liitekohad olid kaotanud ka veepidavuse seina nihete tõttu, kui tarindid ei ole ehitatud piisavalt jäigad. Kui vesi satub dušikabiini tarindite taha, on sealt selle väljakuivamine väga aeglane. Üldjuhul püsib niiskus piisavalt kaua luues soodsad tingimused hallitus- ja mädanikseente kasvuks. Joonis 2.69 Plastkattega kaetud duširuumides esines sagedalt lekkekohti. Krooniline puudus niiskete ja märgade ruumide juures oli ka ventilatsiooni puudumine. Lähtudes väljatõmbe õhuhulgast peab olema tagatud ventilatsiooni õhuvooluhulk WC-st 10 l/s, vannitoast 15 l/s, köögist 20 l/s. Õhuvahetuseks tuleb tagada ka värske õhu juurdevool nii korterisse (sissepuhe või värskeõhuklapid) kui ka pesuruumidesse: madal uksepiit või õhuavad ukses/seinas. Kuna vee kasutamine eluruumides ja niiskuskoormus on aja jooksul suurenenud,
annaabi.ee 
