Plokikaane remont Põhilised vead , mis esinevad on : 1.Plokikaane kaardumine 2.Plokikaanes esinevad praod 3.Klapipeasd võivad põleda krobeliseks 4.Klapid on ebatihedad 5.Klapi juht puksid on kulunud 6.Klapisääretihendid ei pea õli 7.Hüdrotõukurid võivad õli läbi lasta 8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks kasutada rihtplaati, millel on paigutatud lihvpaber.Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane survestamisel spetsiaalsel stendil
, 11- puhastage kaan ja plokk saabriga(kui nukkvõll jäi külge siis on osa klappe lahti ja nende vahele võib sodi sattuda puhuge suruõhuga pärast läbi), 12- soovitav on ka klapi tihedust kontrollida(sellesse põlemiskambrisse valage piiritust mille klapid on kinni ja kontrollige järgmisi), 13- ärge keerake väntvõlli(eriti märgade hülsside korral sest need võimad vähe ülesse kerkida ja hiljem hakkavad vett karterisse laskma), 14- kontrollige kaane ja ploki kaardumist lekaaljoonlauaga kaarduvus ei tohi ületada 0.1mm kui rohkem siis vaheta välja või ürita remontida, 15- kontrollige vana tihendi seisukorda püüdke leida lekke põhjuse koht, et veenduda tihendi vahetuse õigsuses-vastasel juhul jätkake rikke põhjustaja otsingut, 16- otto mootoritel uued tihendid on ühepaksused kõik ja nende kohaleasetamisel jälgige et oleks täpselt kõik avad lahti, mõnel võib tihend olla sümmeetriline ja sellisel juhul jälgigekumb pool alla poole läheb,
on tagatud detaili tasakaal. Vahel tuleb detaili tasakaalustamiseks kasutada vastukaale . Soveldamise käigus minnakse järk-järgult üle jämedamalt abrassiivilt peenemale. Kui kasutatakse ainult ühte soveldit tuleb seda iga kord hoolikalt pesta ja kuivatada, et eemaldada eelneva soveldamise abrassiivjäägid. Kui seda ei tehta, rikuvad soveldi külge jäänud suuremad abrassiiviterad detaili pinda. Soveldatud tasapindu kontrollitakse lekaaljoonlauaga valguspilu järgi. Tasapinnal, mis on soveldatud või plangitud täpsusega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta. Rööpsust kontrollitakse nihiku ja kruvikuga, minimeetri ja optimeetriga, sõltuvalt mõõteriista täpsusest. Nurki kontrollitakse nurgikute, nurgamõõtjate, sabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt valmistatud ja
eemaldada eelneva soveldamise abrassiivjäägid. Kui seda ei tehta, rikuvad soveldi külge jäänud suuremad abrassiiviterad detaili pinda. Soveldusvõtted ja nendeks ettevalmistamine: a sarzeerimisrullid; b ümara soveldi sarzeerimine abrasiivpulbriga; c töötlemisjõu jaotamine plankimisel; d soveldatavate detailide tasakaalustamine joon. 148 Soveldatud tasapindu kontrollitakse lekaaljoonlauaga valguspilu järgi. Tasapinnal, mis on soveldatud või plangitud täpsusega 0,001 mm, peab lekaaljoonlaud lebama ilma ühegi valguspiluta. Rööpsust kontrollitakse nihiku ja kruvikuga, minimeetri ja optimeetriga, sõltuvalt mõõteriista täpsusest. Nurki kontrollitakse nurgikute, nurgamõõtjate, sabloonide, nurgaplaatide ja siinujoonlaudade abil. Mõõtmise täpsus sõltuvalt mõõteriis- tast on piires 4...12". Koonuspindu kontrollitakse tavaliselt värviga kaetud täpselt