suurepäraselt. Peatükke on mitmeid ja juttu on kõigist Eesti köögile tähtsatest toitudest ja toorainetest. Ei saagi kohe öelda, milline peatükk on põhjalikum või vähem põhjalikum, sest kõigist toorainetest ja toitudest on väga pikad ja põhjalikud seletused, näited ja detailid. Leib on vanem kui meie! Kas ikka on? Raamatu alguses kohe esimene teema on leib, mustleib ning rukkis. Eraldi on ära märgitud leiva ajalugu läbi mitme põlvkonna. Näiteks katkend: leivategemine sai alguse Vanast- Egiptusest, kus emad panid lastele kooli kaasa nii leiba kui õlut. Sealt jõudis leivaküpsetuskunst ka heeberalaste ja kreeklaste kaudu umbes 170. aastaks eKr roomlasteni, et levida järk-järgult üle kogu Euroopa. Tänapäeva leivad: Rukkileivas moodustab rukkijahu üle 90% leiva koostisest. Rukkisegaleivas on 50-90% jahu kogusest rukkijahu. Peenleivaks nimetatakse rukkipüülist keeduga valmistatud magushaput leiba.
Hästisäilivaid arooniamarju ei maksa põõsast noppida kohe, kui need valmima hakkavad -- kõige paremini mekivad need mustad marjad siis, kui esimesed öökülmad on neist üle käinud. Vihje, et arooniad on küpsed, on ka see, kui linnuparv sinu hoolega hoitud põõsaid tühjendama kukub. Peleta linnud eemale ja korja marjad pihuga ära -- marjaraagusid pole enam vaja eemaldada.Kuivatatud arooniamarjad on samuti suurepärased, kuivatada võib neid soojustatud põrandal või ahjus.Kuna leivategemine on muutunud üsna populaarseks, siis on hea teada, et arooniad sobivad ülihästi ka leiva sisse, aga miks mitte ka müslisse või kasutada neid lihtsalt tervisliku suupistena. Kasutatud materjal; Puuviljandus, J. Kivistik Viljapuu- ja marjaaed, E. Mägi Iluaianduse käsiraamat, koostanud Mari Laane http://entsyklopeedia.ee/artikkel/aroonia3 http://aedjakodu.tarbija24.ee/543990/must-aroonia-voiks-kasvada-igas-eesti-aias/ http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/aroonia.htm http://www.maaleht
5.12.2013 Lühidalt leiva ajaloost Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt maailma esimene hästi säilinud rukkileib,
lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutati taina hapendamine, mille tulemusel saadi kohevam ja kauem pehmena püsiv leib. Tõeliseks sammuks leivaküpsetamise ajaloos oli aga leivaahjude ehitamise algus. Need püsisid kauem soojana ning leivale moodustus õhem ja rabedam koorik, sisu aga valmis aeglasemalt ja ühtlasemalt. Eelmise sajandi 80. aastatel leiti Berni lähedalt
annaabi.ee 
