registreeritud abielu alternatiivi levikule. Enamikul juhtudest sünnivad vallaslapsed siiski perekonda, kus neil on olemas nii ema kui ka isa. Süvenenud on peresuhete üldine ebastabiilsus. Sõlmitavat abielu julgetakse üha harvemini pidada elupõliseks, lahutuste arvu kasvades tekib kordusabielule rajatud perekonnatüüpe, kus lapsed ja vanemad kuuluvad erinevatesse leibkondadesse. Nõrgenenud on ka põlvkondadevahelised sidemed. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib ühe vanemaga perekond. Euroopa riikides peetakse üha sagedamini kõige sobivamaks kahelapselist, harvemini kolmelapselist tuumperet. Just selline peretüüp võimaldab kõige paremini sobitada traditsioonilist lastesaamise väärtustamist peres isiklike vajaduste ja ressursside ning välistingimustega. Levinud
rohkem majapidamisele ja mees tegutseb väljaspool kodu. See oli õigustatud siis, kui puudusid pereplaneerimise vahendid ning naine ise ei saanud oma laste arvu ja saamise aega reguleerida. Tänapäeval - erinevate rasestumisvastaste vahendite kasutuselevõtt võimaldab laste arvu, samuti nende sündimise aega teadlikult planeerida. Enamuse osa elust ei ole naine enam lastega seotud. Naised osalevad meestega võrdselt tööjõuturul, ning isegi kui tahetaks, et saa paljud pered endale ühe leivateenijaga peret lubada. Kuigi ühiskond on muutunud, ei tule muutused sellele kodusfääris järele. ,,Seiskunud revolutsioon" (A. Hochschild) naised küll liikusid tööjõuturule, kuid mehed ei võtnud vastutust samaväärselt kodu ja laste eest. Tekib ,,teine vahetus", topelttööpäev kodus. 29. Sooline sotsialiseerimine Oluline roll on soorollide väljakujunemisel soolisel sotsialiseerimisel. See on protsess, mille kaudu inimene
Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast
samad võimalused, mis meestelgi, sugudevaheline ebavõrdsus tööturul hakkab oma tähtsust minetama · Siiski jääb ülesse probleem , et enamus madalapalgalisi ja osaajaga töökohti on hõivatud naiste, eriti üksikemade, poolt Perekond ja töö Kuidas on muutused tööturul (tailorism, fordism, naiste tööturule tulek) mõjutanud perekonna ja töö omavahelisi seoseid? Igasugune muutus tööturul mõjutab ka leibkondi ja nende liikmeid. Varasema meessoost leivateenijaga leibkonna asemele on tekkinud mõisted kahe leivateenijaga, ühe leivateenijaga või ilma leivateenijata perekonnad. Peamised probleemid seoses töökohtade ebakindlamaks muutumisega ollakse kauem tööl, et end tõestada, sellest tulenevalt järjest vähem aega laste ja perekonnaga koos olemiseks. Keskmiseks töönädala pikkuseks Inglismaal 45,7 tundi, Euroopas keskmiselt 41,3 tundi (2000.aasta) 15.1.15. Töötus
annaabi.ee 
